C. KÕRVUTAMINE ühte teisega omavahel kõrvutades peaks tulema ühine ja erinev välja. Siin peaks olema uurijal olemas teatud kriteeriumid, mille alusel ta hakkab võrdlema kahe rmtkogu andmestikku. Ta jõuab võrdlusanalüüsi hüpoteesini. Hüpoteesi sõnastus võrdleva analüüsini peab saama võimalikuks. Selle lõpus (kui on olemas võrdluskriteeriumid, mis omakorda tulenesid mõjutustest) toimub eelmise astme interpreteerimine aspektidesse. Ühisosa ja erinev viib kriteeriumiteni, millest tuleb võimalikuks sõnastada hüpotees või hüpoteesid. D. VÕRDLEMINE ühise ja erineva leitud hüpoteesid on võrreldud samaaegsete ühilduvustega. Kokkuvõte toob välja selle, mis võib huvipakkuv olla mis sellest välja võib tuua, mida saame 3 järeldada.
Mõningaid Euroopa Ülemkogu kohtumisi on peetud Euroopa Liidu ajaloo pöördepuntideks, näiteks: 1969 Haag- ühine välispoliitika ja Euroopa Majandusühenduse laienemine; 1974 Pariis- Euroopa Ülemkogu loomine; 1985 Milano- valitsustevahelise konverentsi moodusatmine, mis viis Ühtne Euroopa Aktini; 1991 Maastricht- kokkuleppe Maastrichti lepingu osas; 1992 Edinburgh- Strasbourg´i säilitamine Euroopa Parlamendi asukohana 1993 Kopenhaagen- kohtumise tulemusel jõuti Kopenhaageni Kriteeriumiteni; 1997 Amsterdam- kokkuleppe Amsterdami lepingu osas; 1998 Brüssel- osa liikmesriikide otsustas üle minna eurole; 6 1999 Köln- deklaratsioon Euroopa Liide relvajõudude vajalikkusest; 1999 Tampere- kokkulepe Euroopa Liide institutsioonide reformi osas; 2000 Lissabon- Lissaboni strateegia heakskiitmine; 2002 Kopenhaagen- kokkuleppe, mis viis mais 2004 Euroopa Liidu laienemiseni; 2007 Lissabon- kokkuleppe Lissaboni lepingu osas;
annaabi.ee 
