(emotsionaalne, füüsiline ja seksuaalne väärkohtlemine, majanduslike piirangute seadmine jm.). Psüühilise vägivalla alla kuulub ka vägivalla või enesetapuga ähvardamine, lubadus lapsed ära võtta, sihilik valestimõistmine jne. Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver Tihti ei tunnistata koduvägivalda üldse võrreldavaks isegi tänavavägivallaga, muust rääkimata. Hirmutavana kogetud teo korduvus võib sugereerida surmahirmu ka ainult ähvardusena. Pole sellist objektiivset kriteeriumikompleksi, mille alusel otsustada juhtumi raskuse üle. Vägivallana tuleb mõista kõike, mida ohver ise tunnetab vägivallana. Kõige raskem on abi paluda Perevägivalla all kannatajad enamasti häbenevad ja kardavad oma muredest rääkida. Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi 2002. aasta uuringu kohaselt pöördub politsei ja meditsiiniasutuste poole vaid kümnendik koduse vägivalla all kannatajatest. Ametiasutusi ei usaldata ning tugikeskusi ja varjupaiku on vähe.
meele järele. Paraku ei suuda ka kõige püüdlikum kohandumine ohvrit vägivalla eest kaitsta. Varem või hiljem leiab olemuselt vägivaldne mees põhjuse enda väljaelamiseks. Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver Tihti ei tunnistata koduvägivalda üldse võrreldavaks isegi tänavavägivallaga, muust rääkimata. Hirmutavana kogetud teo korduvus võib sugereerida surmahirmu ka ainult ähvardusena. Pole sellist objektiivset kriteeriumikompleksi, mille alusel otsustada juhtumi raskuse üle. Vägivallana tuleb mõista kõike, mida ohver ise tunnetab vägivallana. Kõige raskem on abi paluda Perevägivalla all kannatajad enamasti häbenevad ja kardavad oma muredest rääkida. Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi 2002. aasta uuringu kohaselt pöördub politsei ja meditsiiniasutuste poole vaid kümnendik koduse vägivalla all kannatajatest. Ametiasutusi ei usaldata ning tugikeskusi ja varjupaiku on vähe.
annaabi.ee 
