talle vajalik. Keskaja inimest distsiplineeris perioodiline piht ja paast. Teda kasvatas konkreetne eeskuju – isa-ema, isand-meister, vaimulik. §1.1.Ristiusu kiriku ja õpetuse kujunemine 1. saj. tegutses Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Jumalariiki pääsemise tingimuseks olid siiras usk ning jumala ja ligemesearmastus. Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid uskuma, et tegemist oli messiasega (heebrea k. messias , kr. keeles “kristos -salvitu”. 10 p. pärast seda kui ülestõusnud Jeeus oli viimast korda ilmunud jüngritele (50 p. pärast ristilöömist) sündis nelipüha ime – püha vaimu väljavalamine. Nüüd hakkasid jüngrid e. saadikud (apostlid -kr. k. “saadik”) rääkima võõraid keeli, nad jätkasid Jeesuse tööd. Püha vaimu väljavalamisega loodi I kogudus Jeruusalemma e. kirik (kr. k. kyriakos “issandale” kuuluv). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas nii Palestiinas kui diasporaas
palge ees on kõik võrdsed; mantlil lõigatakse tutikesed küljest ära. Naised maetakse surisärgis. Juudi hauad on omapärased ja ilusad. Matustel hoidutakse lilledest. Leinata tuleb vastavalt inimese tähtsusele; vanemate surm aasta leina. Enamasti poeg loeb surnupalve. Põletusmatuseid ei sallita, levib usk ülestõusmisse. On tänaseni usk, et ühel hetkel saabub maailma Jumala poolt salvitu/võitu, kes on Messias (Masia(h), Kristos). Traditsioon kerkis esile 2.saj e.m.a. Kuningaid salviti, võitu tuleb kõiki vabastama, ta on Taaveti soost. Usk väljendub lootust, et ühel hetkel hakkab hästi minema. Üheks tuntumateks on Sabbatai Tsvi, kes suutis enese ümber koondada suure rahvahulga. 1666. aastal otsustas ta vallutada Istambuli. Ta võeti vangi, aga sellest hoolimata käisid tema juures poolehoidjad. Tsvi otsustas võtta vastu islamiusu, et mitte tapetud saada. Usutakse siiamaani, et ta oli Messiaks
annaabi.ee 
