Iga kultuuri kestvus on ligikaudu 1000 aastat, tsivilisatsioon moodustab sellest 200-300 aastat. Chardini õpetuse keskmeks on inimese ja ühiskonna areng. Ta visandab maailma evolutsioonilise tervikpildi. Evolutsiooni kulgemine lähtub kosmose sügavusest alfa, liikudes pidevalt edasi ja ülespoole. Toimub pidev areng. Staadiumid: kosmogenees e universumi teke, biogenees e elu teke, noogenees e inimese teke ja omega e müstiline punkt, kuhu areng jõuab (Jumal). Evolutsioon lõppeb kristogeneesis e Kristuse tekkega. Ta leiab, et arengu peamiseks tunnuseks on mateeria kasvava kompleksuse seadus. Pidevalt toimuvad hüppelised uute omaduste tekked. Sellised arengud on kantud sisemisest vaimsest energiast. Ta usub, et inimene on hea, ühiskond areneb madalamast kõrgemale. Tema hinnangul jõuame lõpuks totaalse globaliseerunud maailmani. Vaatamata oma ajastu pessimismile, on Chardin väga positiivse meelestatusega. Ta on elu jaataja. Usub ka seda, et
tekkimist ja inimese päritolu ei saa paika pidada. -) Ta visandas maailma evolutsioonilise tervikpildi: *) Evolutsiooni hoovus lähtub kosmose sügavusest punktist Alfa ja liigub pidevalt edasi ja ülespoole (kosmogenees), üle loomuliku elu tekke ja arengu (biogenees), üle inimese tekke ja inimteadvuse arengu (noogenees) kuni see areng jõuab lõpuks müstilise punktini Omega (Jumalani). *) Siin voolasid kõik arengud ühte punkti kokku, evolutsioon lõppes kristogeneesis. -) Sellise arengu põhiliseks tunnuseks oli "mateeria kasvava komplekssuse seadus". See seadus toimib ilma jumaliku loomisaktita: teatud kompleksuse ja organisatsiooni taseme juures toimuvad lihtsalt hüppelised uute omaduste tekked. *) Ta omistas neile arengutele sisemise vaimse energia. Selles osas oli ta tugevalt mõjutatud Bergsonist. -) Mateeria ja vaim moodustavad evolutsiooni protsessis terviku, need on sama kosmilise aine kaks erinevat aspekti.
annaabi.ee 
