kristlusest saab lubatud usund. Tagakiusatud religioon oli ka manilus, mis tekkis 3saj. Manilus oli dualistlik, rajajaks oli Mani kes elas Pärsias. Seal ta rajas oma usundi kust see 3saj levis Rooma. 3saj lõpus keisrid üritavad seda kogudust süstemaatiliselt välja suretada aga see ei õnnestu. Selle alla surumise põhjuseks toodi poliitiline motiiv, kardeti et manilased on Rooma riigi salavastased, Pärsia toetajad. Tegelik põhjus aga oli ilmselt selles, et nagu varajane kristluski, mitte vaid ei vastandanud end Rooma religioonile vaid oli ka poliitiline. Manilaste puhul oli tegemist liikumisega, mis eitas perekonda, laste muretsemine oli manilaste arvates väär jne. Juutidele anti tegelikult juba suht varakult vabamad käed usu suhtes, juba Augustuse ajal ei pidanud juudid osalema keisrikultuses, neile anti ka mitmeid nö privileege: nt kui Augustuse ajal elas ca 160milj inimest, 10%nendest juudid, juutidest olenes palju ka riigi majanduses. Miks kristlased
Katoliiklik uskumus surmajärgsesse lunastusse ei toetanud tööeetikat kaugeltki mitte sellisel määral. Protestantlus rõhutab indiviidi religioosset vabadust (vastupidiselt katoliku kiriku hierarhilisele süsteemile). Ka see oli igati vastavuses individualistliku majandusliku ja poliitilise mõtteviisiga. Islam on oma lähtealuselt küllaltki sarnane kristlusele ning toetab mitmeid samu sotsiaalseid norme nagu kristluski. Samas laiendab islam oluliselt neid norme, praktiliselt kõigile elualadele. Islami elujõulisust põhjendatakse sellega, et kristlusega võrreldes on see palju lihtsam. Kristlik jumala kolmainsuse teoreetiline mudel Isa – Poeg – Püha vaim, millega kristlik teoloogia palju tegeleb, on laiadele rahvamassidele intellektuaalselt raskesti mõistetav. Väidetakse, et islam ühendab kristluse teotsentrismi judaismi seaduspärasusega. Tulemuseks on sotsiaalse korra (seaduslik
annaabi.ee 
