koosneb kehast ja hingest, alates Aristotelesest ka kehast, maisest hingest ning nn kosmilisest hingest (intellekt, mõistus) Kristlik antropoloogia tunnustab samuti inimese erilisust ja eristust kogu loodusest - inimese tõstab kogu looduse hulgast esile see, et ta on jumala palge järgi loodud, tema hing on võimeline eristama head kurjast st tal on eeldused eetiliseks elamiseks. Romantismile omane antropoloogia toob välja idee, et isiksus väljendub tema loomingulistes impulssides. Kristluselt võetakse üle ka idee, et inimene oma kujutlusvõime tõttu on looduse kroon ning võime tõttu mõelda ka mitte olevatest asjadest annab loomingulise eelise isegi jumala ees. Konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia läheneb inimese seletamisele "mina"- ni jõudmise tee kaudu ehk leiab, et mina on tema vahenduse erinevad kihid, mina tekib suhtest objektiga. Psühholoogiline antropoloogia läheneb inimesele psühholoogia kaudu ning mõtestab
probleem nad olid liiga rumalad, et paganausu süsteemi täielikult mõista. Niipalju jumalaid ja erinevaid rituaale olid nende jaoks liiga keerulised, ainult ühe jumalaga kristlus oli nende jaoks imehea võimalus oma tähtsat aju mitte enam vaevata ja lasta sellel rahulikult puhata. Nii olidki nad pika mõtlemise peale nõus oma usku vahetama. Veel üheks põhjuseks võib lugeda seda, et rahvas oli sügavalt pettunud vanades jumalates ja nad lootsid kristluselt saada abi oma probleemide lahendamiseks. Nad olid aastaid palvetanud, kuid nende palvetele ei vastatud. Nende riigis olid toimumas mässud, barbarid rüüstasid ja võimul olid saamatud inimesed. Roomlased tahtsid, et üleloomulik jõud tuleks ja kõik korda teeks, aga kahjuks nii ei juhtunud. Seda, kas kristlus siinkohal aitas, ei tea öelda. Inimesed olid lihtsalt pea kõigeks võimelised, et abi saada ja Jeesus levitas midagi uut, millega rahval veel kogemusi polnud.
Ristiusu mõjutus kunstile Vana-Roomast Romaani kunstini Esimesel kuni viiendal sajandil pärast Kristust oli kristluse tekke ja rohke leviku aeg. Sellel perioodil tekkis, arenes ja sai oma põhivormid kristlik kunst, mis oli üks Lääne kultuuri olulisemaid osi. Kristlikku kunsti mõjutasid nii Vahemere piirkond kuid see oli levinud ka väljastpool seda. Esimestel sajanditel pärast Kristust sai kunstiteoste loomine inspiratsiooni kristluselt. Kristlastel oli suuremaidki probleeme, kui kunsti kaudu usu väljendamine. Ristiusk oli keelatud ning kristlased pidid end tagakiusajate eest varjama. Kristluse tunnustamine neljandal sajandil oli suur pöördepunkt ühiskonnas, millega sai seni ebaseaduslik ja tagakiusatud kogukond kõik õigused. Selle sajandi lõpul muutus maalikunst kiriku ligipääsmatuks pärusmaaks ja algas selle aeglane eemaldumine Kreeka ja Rooma eeskujudest.
Parteide omavahelised kokkupõrked kajastasid ühtlasi konflikte eri ühiskonnakihtide vahel. Keiser pidi rahva meeleolusid arvestama. Paljud keisrid kukutati võimult , kas tapeti või aet ipagendusse. Suurt roll imängis ihukaitsevägi.Pikka aega ei olnud Bütsantsi keisrivõm päritav. Keiser määras ise endale järeltulija, kes oli ühtlasi tema kaasvalitseja. Uue keisri kroonis Bütsantsi kirikupea Konstantinoopoli patriarh. Seda tähistati võimu pärinemist Kristluselt. Keisrile alusid rigielu korraldavad ametkonnad. Neis kehtis kindel hierarhia ja tõus ametiredelil võttis palju aega. Kõrgemad ametnikud määras keiser enamasti aristrokraatide hulgast. Hea haridusega madalamatel meestel õnnestus ka teha karjäärui riigiametnikuna. c) Justinianus I Keiser Justinnianuse valitsusajal püüti Rooma impeeriumi muistset hiilgust taastada.Ühendas veelkord keisririigi, kui534 purustas vandaalide riigi, 554 a
annaabi.ee 
