paganate vastu. · Lembitu eestlaste vanem Sakala maakonnast. Organiseeris võitlust ristisõdijate vastu. · Wolter von Plettenberg- Liivi ordumeister, suutis ajutiselt sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Õnnestus kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaal. · Melchior Hoffmann- kasukavalmistaja. Teda mõjutas Martin Luther, hakkas luteri jutlusi pidama. · Innocentius III Rooma paavst. Saatis kristlasid Liivimaal paganate vastu ristisõda pidama. Andis Albertile korraldusi. Tunnustas Mõõgavendade ordut. · Aleksander Nevski Novgorodi vürst. Juhtis vägesid Jäälahingus, Tartu piiskopi, Tartu piiskopkonna ja Saksa ordude vägede vastu. · Valdemar II 1202 Taani kuningas. Korraldas sõjakäiku Saaremaale, Preisimaale. Läks appi Albertile ja Mõõgavendade ordule Eestimaa vallutamisel. · Ivan III Moskva suurvürst. Tõusid Venemaa vürstiriikide
rooma skuptuurile mõjus uputavalt kolmanda sajandi keskel uus segaduste aeg, see lõppes keiser constantinuse võimuletulekuga, siis tabas uus häda sest võimue tahtis tulla kristlus. neljanda sajandi keskajal keelustasid kristlased jumalate kujud. ranged piirangud pandi ka aktile. seda võis teha vaid aadama ja eva paradiisiaias. allakäik iireneb veelgi 476 pärast lääne-rooma keisririigi hävimist. risiusu mõju kunstile, katakombid.sarkofaagid. katakombid on maaalused kalmistud, kristlasid hakkasid sina matma koguduse liikmeid. kristlus oli keelatud usund ja see hakkaski silma kui ei tahetud põletada surnut avalikult. eriti suured on maaalused salakäigud rooma all. need on osaliselt sisse varisenud. need käigud on kaunistatud seinamaalingutega, ning korrused asuvad üksteise peal. aastal 313 lubatakse ristiusk. ----puudumine------ Bütsantsi kunst arvatavasti constantinus suuroli näinud unes kuplitega kirkut ja siis käskis selle ehitada.
· Ta oli olnud jumala poeg, kes lunastas oma kannatustega inim patte. Kristlased ei teinud vahet rikka vaese orja või soo vahel, kõik olid võrdsed. Tekkisid ränd jutustajad ehk apostlid. Apostel preetrus rajas rooma esimese kristliku koguduse. Kujunes tihe koguduste võrk mida juhatasid piiskopid. 1 ja 2 sajandil oli roomas veel vähe kristlasi, kuid nende range monoteism äratas tähelepeanu. Kristlasid põlgasid polütelistlike religioone kui eba jumalata kummardamist. Nad ei austanud ka rooma keisreid jumalatena ega toonud ka neile ohvreid. Roomlaste suhtumises tekkis seetõttu vaen ja umbusk. Kristlasi süüdistatti üaljudes õnnetustest ja probleemdest. Riik nägi kristlastest mässu õhutajaid ja korraldas nende üle mitmeid kohtu protsesse. Kõige suurem tagakiusamine toimus teisel ja kolmandal sajandil. 313 pkr võttis keiser
annaabi.ee 
