1202 Mõõgavendade ordu loomine Läänemere idakalda kristianiseerimise huvid: o Katolik kirik – võimu laiendamine, õigeusu leviku piiramine o Euroopa kaupmehed – kaubandussuhete laiendamine, kauplemine slaavlastega o Taani kuningas – võimu ja alade laiendamine o Euroopa rüütlid – teenistuse, elatusallika otsimine Aastaks 1208 Läti alade hõimud kristianiseeritud MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 - 1227 I periood 1208-1215 o 1208 - Ugandisse saabusid sakslaste esindajad. Sakslased tahtsid saksa kaupmeestelt röövitud vara tagasi saada. Ugalased keeldusid – tähendas sõda. Ordu väed tulid appi, laastasid piirkonna. Algas sõda. o 1210 Novgorodi vürst Uljase sõjaretk Ugandisse. Piiras ümber Otepää.
8 Ilmalik ja kiriklik Eesti talurahva maailmavaates XIX sajandil Kristluse tähenduse määratlemisel eestlaste ajaloos on keskne küsimus loomulikult see, kuivõrd rahvas üldse tule ja mõõgaga toodud ning teadagi võõrfeodaalide huve kaitsva ristiusu omaks võttis. Eesti historiograafia avalik arvamus on üldiselt kaldunud seisukoha poole, et ristiusk oli orjastajatele ja rõhujatele üksnes silt ja et eestlased ei kujunenud kunagi ,,tõeliselt" kristianiseeritud rahvaks. Eestlaste ristimine oli kõigest väline, see ei toonud kaasa mingit kristianiseerumist, vaid üksnes tunde, et vabadus on kaotatud ja tuleb hakata kandma rasket iket. Muinasusundi säilitamine oli üks talurahva vastupanu vorme feodaalidele. Eesti talurahvas ei võtnud siiski täiesti omaks vallutajate poolt peale surutud ideoloogiat, vaid pidas kinni ürgkogukondlikust ajast pärit usundilistest kujutelmadest ja kommetest. Rahva visalt püsivat maagilist
vallutuse tagajärjel ristimise ja vabatahtliku vastuvõtmise vahel vastuolu - miks inimesed on paganad - kristlased pälvivad lunastuse ja igavese elu, inimene on pagan, sest ta on kuradite mõju olla, kurat tuleb jõuga asendada kristlusega. Alles 13. sajandi teisel poolel, kui tekivad kerjusordud, mille eesmärgiks on misjoni, arvasid, et inimesed on paganad, sest nad ei tea kristlusest midagi, selleks tuleb neile sellest kõige pealt jutustada. Bacon - Preisimaa oleks juba kristianiseeritud, kui neid alla ei surutaks. Ristimine oli edukuse pant ka ilmalikus elus - ristimine kui vastastikulise kasuga toiming. Tartust on arheoloogiliselt leitud Vene kristlusele iseloomulikud glasuuritud munad - kas Tartus oli kirik olemas? Korduvalt esitatud hüpoteese, et Baltikumis võisid olla võõrkaupmeeste kirikud, vb saksa kaupmeeste kirikud Novgorodis jne, kirik tähendas pigem kaubanduslikku funktsiooni, hüpotees, et need kirikud võisid eksisteerida juba 11. sajandi Tallinnas
annaabi.ee 
