Keskus asus lübeckis, liitu kuulus u.100 linna. väikegild-käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas. Suurgild- kaupmeeste huvide ja kaubateede kaitseks tekkisid need. Gild- kaupmeeste või käsitööliste kutseühing keskajal. 10. Kirik ja kultuur: vaimulikud ordud ja kloostrid. Reformatsioon Eestis: haridusolud. Eestikeelse trükisõna algus. 138-143, 162-167 Vaimulikud ordud ja kloostrid Liivimaal etendasid tähtasimat osa tsistertslased (tegelesid Läänemere ümbruse rahavaste kristianiseerimisega,Tallinnas rajasid mungaordu) ja dominiiklased(Kuna dominiiklaste ordu loodi eesmärgiga pöörata jumalasõna kuulutamisega paganaid ja teisitimõtlejaid omandasid vennad tavaliselt kohaliku rahva keele),Frantsisklased ja Augustiinlased(ehitasid Piritale kloostri). Haridusolu toomkoolid(kasvatati tulevasi toomhärrasid),kloostrikoolid(Tallinnas dominiiklaste kool-õpetati ka eestlasi),linnakoolid(anti ilmaliku sisuga õpetust,õppisid kodanike lapsed)
II Kirjalikud ajalooallikad Eesti ajalooline aeg, mis kajastub kirjapandud kujul, on suhteliselt lühike. Selle alguseks on peetud kas mõne · Rooma autori, · Skandinaavia saaga · Vene letopissi fragmenti mis arvatakse olevat kirja pandud kas siis Eesti või eestlaste kohta, kuid ei ole siiski üheselt tõlgendatavad. Otsesed kirjalikud mälestised algavad aga XIII sajandist, mil Eestis seoses võõrvallutuse ja kristianiseerimisega levis kirja kasutamine. 1. Geograafilis-etnograafiline uurimus "Germania" Aastal 98 pKr pani esmakordselt aestide-nimelise rahva kirja Rooma geograaf ja ajaloolane Tacitus. Samal ajal mainis ta ka fennide-nimelist rahvast, keda ajaloolane mainis juba aasta varem ja keda on peetud nii soomlaste kui ka eestlaste esivanemateks. Tänapäeval arvatakse üldiselt, et aestideks nimetati balti hõimusid, kuid pole siiski võimatu, et
annaabi.ee 
