Knut Hamsun (4. august 1859 19. veebruar 1952) oli norra romaani- ja näitekirjanik. Knut Hamsun (kodanikunimi Knud Pedersen) sündis Kesk- Norras Vågå vallas (ekslikult mainitakse tema sünnikohana Lomi valda) vaeses peres Peder ja Tora Peterseni neljanda pojana. Üles kasvas ta Põhja- Norras Hamarøys, saamata peaaegu mingisugust haridust. Oma esimese teose kirjutas Hamsun pseudonüümi Knut Pedersen Hamsund all kaheksateistaastasena. 1878. aastal kolis Hamsun Kristianiasse (praegune Oslo), kus ta elas mõnda aega vaesuses, kirjanduslik edu jäi tulemata. Aastail 1882 1888 käis ta USAs ja töötas seal juhutöölisena.Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg". Hamsunist sai kiiresti tunnustatud kirjanik. Ta abiellus Bergljot Gopfertiniga, mis inspireeris teda kirjutama ainsat helgeloomulist teost "Victoria". Aastal 1906 Hamsun lahutas ning abiellus 1909 näitlejanna Marie Anderseniga. Aastal 1911 lahkus Hamsun Oslost ja kolis maale elama
Knut Hamsun "Victoria" Ühe armastuse lugu Knut Hamsun (kodanikunimi Knud Pedersen) sündis Kesk-Norras vaeses peres Peder ja Tora Peterseni neljanda pojana. Üles kasvas ta Põhja-Norras Hamarøys, saamata peaaegu mingisugust haridust. Oma esimese teose kirjutas Hamsun kaheksateistaastasena. 1878. aastal kolis Hamsun Kristianiasse (praegune Oslo), kus ta elas mõnda aega vaesuses, kirjanduslik edu jäi tulemata. Aastail 18821888 käis ta USAs ja töötas seal juhutöölisena. Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg". Hamsunist sai kiiresti tunnustatud kirjanik. Ta abiellus Bergljot Gopfertiniga, mis inspireeris teda kirjutama ainsat helgeloomulist teost "Victoria". Aastal 1906 Hamsun lahutas ning abiellus 1909 näitlejanna Marie Anderseniga. Aastal 1911 lahkus Hamsun Oslost ja kolis maale elama.
19-aastaselt avaldas ta oma esimesed värsid kohalikes ajalehtedes Brynjolf Bjarme pseudonüümi all. Sellest innustust saanud, katkestas Ibsen ka näitekirjandusega ning tema esimene näidend oli ,,Catilina". Sõbrad olid teosest vaimustuses, kuid ükski teater seda oma repertuaari ei võtnud. Siis panid sõbrad raha kokku ja trükkisid ,,Catilina" ise ära 250 eksemplaris. Oodatud vaimustus jäi puhkemata raamatut õnnestus müüa vaid 20 eksemplari. 22-aastaselt sõitis Ibsen Kristianiasse (alates 1924 Oslo), kus asus õppima Heltbergi erakooli. Sel perioodil andis ta koos sõpradega välja nädalalehe ,,Inimene", kus avaldas ka oma luuletusi ja katkendeid näidenditest. Ibseni esimene lavastatud näidend on Normannid". Selleks ajaks oli Ibsen juba teatud tundmuse saavutanud ning kutsuti Bergenisse vastloodud teatrisse kunstiliseks juhiks ja lavastajaks. Nii algas kirjaniku elus uus etapp. Töö Bergeni Norra Teatris oli kinnise loomuga Ibseni
"Nukumaja"(1879) käsitleb abieluprobleeme. "Kummitused"(1881) - naine jääb kuulekana valitsevale moraalile perekonda ka siis, kui see on saatuslik nii talle kui ka järeltulevale põlvkonnale. "Rahva vaenlane"(1882) käsitleb jällegi vale ja tõe kokkupõrget. "Metspart"(1884) - esiplaanil kutsumuse, isiksuse terviklikkuse probleemid. "Naine merelt"(1888) - paralleelsed jooni "Nukumajaga". "Hedda Gabler"(1890) - jätkub huvi naise hingeelu vastu. 1891.a. pöördus Ibsen tagasi Kristianiasse. Valmisid 4 viimast näidendit: "Ehitusmeister Solness"(1892),"Väike Eyolf"(1894), "John Gabriel Borkman"(1896), "Kui me surnud ärkame"(1899). Nendes näidendite käsitleb Ibsen individualistliku hingelaadiga kangelaste probleeme - süvapsühholoogilised uurimused. Ibseni seisukoht jääb muutumatuks ka tema viimastes näidendites - kes püüab end teostada teiste arvelt, langeb paratamatult oma egoismi ohvriks. TAANI KIRJANDUS
19-aastaselt avaldas ta oma esimesed värsid kohalikes ajalehtedes Brynjolf Bjarme pseudonüümi all. Sellest innustust saanud, katkestas Ibsen ka näitekirjandusega ning tema esimene näidend oli ,,Catilina". Sõbrad olid teosest vaimustuses, kuid ükski teater seda oma repertuaari ei võtnud. Siis panid sõbrad raha kokku ja trükkisid ,,Catilina" ise ära 250 eksemplaris. Oodatud vaimustus jäi puhkemata raamatut õnnestus müüa vaid 20 eksemplari. 22-aastaselt sõitis Ibsen Kristianiasse (alates 1924 Oslo), kus asus õppima Heltbergi erakooli. Sel perioodil andis ta koos sõpradega välja nädalalehe ,,Inimene", kus avaldas ka oma luuletusi ja katkendeid näidenditest. Ibseni esimene lavastatud näidend on Normannid". Selleks ajaks oli Ibsen juba teatud tundmuse saavutanud ning kutsuti Bergenisse vastloodud teatrisse kunstiliseks juhiks ja lavastajaks. Nii algas kirjaniku elus uus etapp. Töö Bergeni Norra Teatris oli kinnise loomuga Ibseni
annaabi.ee 
