murdmaasuusatamist, mäesuusatamist(kiirlaskumine, slalom, suurslaalom, ülisuurslaalom, mäe kahe ja kolmevõistlus), sööstlaskumist ja vigursuusatamist ning orienteerumissuusatamist(võistlusmaa läbitakse kaardi ja kompassi abil ning kontrollpunktide asukohad tuleb märkida kaardile). Võisteldakse ka kahevõistluses(koosneb suusahüppeist ja 15km murdmaasuusatamisest), suusahüppeis ning hobuse või mootorratta slepis sõites(skijoring). Esimesed suusatamisvõistlused peeti 1767 Kristiaanias(Oslos). OMde kavas on suusatamine aastast 1924(murdmasuusatamine, suusahüpped ja kahevõistlus), 1936 lisandus mäesuusatamine, 1952 naiste murdmaasuusatamine, 1960 meeste laskesuusatamine ja 1992 naiste laskesuusatamine. Aastast 1925 Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni (FIS) korraldatud meeste võistlused nimetati 1937 tagantjärele MM võistlusteks, naised võistlevad MM võistlustel murdmaasuusatamises aastast 1954
sest tegelasel on alatasa nälg. Ise elab aga tegelane selles maailmas tarbijana või kui laskuda äärmustesse, siis isegi parasiidina, sest ta kasutab teisi inimesi ning maailma ennast ära, et endale varjualust ja süüa saada, kuid ei suuda seda ise endale tuua, olgugi et ta on valinud kirjanikuna looja tee. Raamatu lõpus aga lõpuks jätab peategelane oma unelma kirjaniku elust 2 ning seega ka tarbija elu Kristiaanias, kui ta läheb merele, et leida midagi uut ja huvitavat enda jaoks. Mina leian, et teksti tähendust mõjutavad narratiivi struktuur, jutustaja positsioon ja vaatepunkt vägagi positiivselt. Autor on leidnud just õige nõksu, kuidas kirjutada antud teos paberile ning esitada seda lugejale, sest kui oleks kaldunud natukenegi väljaspoole nimetu peategelase mõttemaailma või oleks olnud mõni n-ö kõiketeadav jutustaja, siis oleks tekstil
seotud kriitikuid ibseni teoste terva probleemiasetus aga aina ärritas. tema uut suunda esindas kõigepealt "metspark" 1884- see on tänapäeval üks kõige lavastatumaid ibseni näidendeid. norra tolleagsete poliitliste erakondade võitlust kajastab draama "rosmersholm" 1886. naise iseloomu ja hinge vastu tunneb autor huvi ka näidendis "hedda gabler" 1890. 1891 olles 27 aastat võõrsil naasis ibsen tagasi kodumaale. kuni surmani elas ta tagasitõmbunult kristiaanias. kirjaniku viimased näidendid olid "ehitusmeister solness" 1892, "väike eyolf" 1894 ja "kui me, surnud, ärkame" 1899. kõigis neis draamades kohtame andekaid ja tugevaid ekstsentrilisi inimesi, kes teatud elustaadiumil on jõudnud otsekui surnud punkti ja hakkavad oma elust ning senisest tööst kokkuvõtteid tegema.ibseni viimane draama esitab küsimuse, millele autor ise vastust ei anna: kas kunstnikul kui erakordsel isiksusel on piiramatu vabadus ja kas tal on õigus ohverdada teisi