Tegurid: *Temperatuuri muutmine *Rõhk Temperatu Rõhk ur Tahkete Gaaside Gaaside lahustuvus lahustuvu lahustuvu kasvab s väheneb s kasvab Lahustuvus kõver näitab aine öahustuvuse sõltuvust temperatuurist Kristallhüdraadid on tahked kristallsed ained mille koostisesse kuuluvad vee molekulid Kristallhüdraadi koostises olevat vett nimetatakse kristallveeks CuSO4 * 5H2O LAGUNEVAD Vask(ll)sulfaat-vesi(1/5) KUUMUTAMISEL SOOLAKS FeCO3 * 7H2O JA VEEKS Raud(ll)karbonaat-vesi(1/7) CaSO4 * 2H2O Kaltsiumsulfaat-vesi(1/2) Püsiv OA Ca(HCO3)2 CaCO3+CO2+H2O
1) M[g/mol] Kristallhüdraadid Kristalseid aineid, mille koostisesse kuulub teatud kindel arv vee molekule, nim. kristall- kus m on puhta aine mass; hüdraatideks ja neis sisalduvat vett kristallveeks. Tähistatakse: sool ∗ n H2 O, n näitab M – puhta aine molaarmass. mitu vee molekuli on seotud, näiteks CaSO4 ∗ 2 H2 O (kaltsiumsulfaat–vesi (1/2), kalt- siumsulfaatdihüdraat, kips). Moolide arvu leidmine gaasilises olekus puhtale ainele mahu kaudu
Rõhk on defineeritud kui pinnaühikule mõjuv jõud. SI -süsteemis on rõhk tuletatud ühik (kg / (m s2), ka N/m2) ja seda mõõdetakse paskalites (Pa). Kasutatakse veel atmosfääri (atm) ja torri ehk millimeeter elavhõbedasammast (mmHg). Rõhk normaaltingimustel: 1atm = 760mmHg = 101325Pa = 10mH2O+4 Kristallhüdraadid Kristalseid aineid, mille koostisesse kuulub teatud kindel arv vee molekule, nim. kristallhüdraatideks ja neis sisalduvat vett kristallveeks. Tähistatakse: sool*n H2O, n näitab mitu vee molekuli on seotud, näiteks CaSO4 *2H2O (kaltsiumsulfaatvesi (1/2), kaltsiumsulfaatdihüdraat, kips). Saagis, lisand Saagis näitab protsentides, kui palju ainet on võimalik saada tegelikult võrreldes sellega, mida võiks arvutuslikult maksimaalselt saada. Lähteained võivad sisaldada lisandeid, saadusained moodustuvad vastavalt võrrandile ainult puhtast lähteainest
annaabi.ee 
