Rõhumisjõuks nim. jõudu, mis mõjub risti pinnaga. Siseenergia süsteemi koostisosakeste vastastikmõju energia, osakeste liikumise energia ning süsteemisiseste väljade energia summa. Suletud süsteemi siseenergia on energia jäävuse seaduse kohaselt jääv suurus. Soojusmasin masin kus siseenergia muundub mehaaniliseks energiaks. Selle osadeks on soojendi, jahuti ja töötav keha. Sulamissoojus kristalltahkise soojuslikke omadusi iseloomustav füüsikaline suurus. See võrdub sulamiseks vajaliku soojushulga ja sulanud aine massi suhtega. Temperatuur termodünaamilise süsteemi makroparameeter, millel on soojusliku tasakaalu olekus oleva süsteemi igas osas üks ja sama väärtus. Temperatuuri mõõtmiseks enim kasutatavad temperatuuri skaalad on Celsiuse skaala ja Kelvini skaala. Absoluutne miinustemperatuur on -273,15 °C
erinevate tunnuste kaudu. Isoprotsess termodünaamiline protsess, mille käigus üks olekuparameetritest (p, V, T) on jääv. Neid nimetatakse isobaarilisteks, isohoorilisteks ja isotermilisteks protsessideks. Molekul aine väikseim osake, millel säilivad selle aine keemilised omadused. Molekulaarfüüsikas on molekul idealiseeritud objekt. Pindpinevus nähtus mille põhjustab molekulaarjõudude erinev mõju vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevatele molekulidele. Sulamissoojus kristalltahkise soojuslikke omadusi iseloomustav füüsikaline suurus. See võrdub sulamiseks vajaliku soojushulga ja sulanud aine massi suhtega. Temperatuur termodünaamilise süsteemi makroparameeter, millel on soojusliku tasakaalu olekus oleva süsteemi igas osas üks ja sama väärtus. Temperatuuri mõõtmiseks enim kasutatavad temperatuuri skaalad on Celsiuse skaala ja Kelvini skaala. Absoluutne miinustemperatuur on -273,15 °C Rõhk füüsikaline suurus mis iseloomustab pindalaühikule mõjuvat
F l F pindpinevusjõud, - pindpinevustegur, l pinna piirjoone pikkus IV. Faasisiirded Sulamissoojus Sulamissoojus on füüsikaline suurus, mis võrdub sulamiseks vajaliku soojushulga ja sulanud aine massi suhtega. Sulamissoojus näitab, kui Q suur soojushulk kulub 1 kg kristalltahkise sulatamiseks. m Aurustumis-soojus Aurustumissoojus on füüsikaline suurus, mis võrdub aurustumiseks vajaliku soojushulga ja aurustunud aine massi suhtega. Q L Aurustumissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg vedeliku aurustumiseks jääval temperatuuril ja normaalrõhul. m
Pindpinevusjõu suund ühtib vedeliku pinna puutuja sihiga. F = l F pindpinevusjõud, - pindpinevustegur, l pinna piirjoone pikkus IV. Faasisiirded Sulamissoojus Q Sulamissoojus on füüsikaline suurus, mis võrdub sulamiseks vajaliku soojushulga = ja sulanud aine massi suhtega. Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 m kg kristalltahkise sulatamiseks. Aurustumis- Q Aurustumissoojus on füüsikaline suurus, mis võrdub aurustumiseks vajaliku soojus L= soojushulga ja aurustunud aine massi suhtega. Aurustumissoojus näitab, kui suur m soojushulk kulub 1 kg vedeliku aurustumiseks jääval temperatuuril ja normaalrõhul. III. ELEKTROM AGNETISM I. Elektrostaatika
Pindpinevusjõu suund ühtib vedeliku pinna puutuja sihiga. F = l F pindpinevusjõud, - pindpinevustegur, l pinna piirjoone pikkus IV. Faasisiirded Sulamissoojus Q Sulamissoojus on füüsikaline suurus, mis võrdub sulamiseks vajaliku soojushulga = ja sulanud aine massi suhtega. Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 m kg kristalltahkise sulatamiseks. Aurustumis- Q Aurustumissoojus on füüsikaline suurus, mis võrdub aurustumiseks vajaliku soojus L= soojushulga ja aurustunud aine massi suhtega. Aurustumissoojus näitab, kui suur m soojushulk kulub 1 kg vedeliku aurustumiseks jääval temperatuuril ja normaalrõhul. III. ELEKTROM AGNETISM I. Elektrostaatika
annaabi.ee 
