on kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis. Kivimid koosnevad mineraalidest. Erandjuhtudel võib kivim koosneda vaid ühest mineraalist, näiteks lubjakivi, mis koosneb kaltsiidist. Mineraalid on homogeensed. See tähendab seda, et mehaaniliselt saab neid jaotada vaid väiksemateks mineraaliteradeks. Mineraal peab esinema looduses. Näiteks tööstuslikult toodetud teemante ei loeta mineraalide hulka kuuluvaiks. Tavaliselt peetakse mineraalidele kohustuslikuks kindlat kristallistruktuuri. Mineraalid peavad olema anorgaanilised ained. Näiteks põlevkivi ei ole mineraal. Mille poolest erinevad süvakivimid purskekivimitest? Too näiteid? Süvakivimeis on kõige laiemalt levinud massiivne tekstuur, st et kivimi koostisosad on ühtlaselt jaotunud üle kogu kivimi. Purskekivimid on aga poorse tekstuuriga. Nt pimss Kuidas tekkivad settekivimid? Too näiteid tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete väljasadestumise
Karbiidid jaotatakse 3 rühma: a) soolataolised karbiidid, milles aatomite vahel on iooniline side (CaC2, Al4C3). Veega reageerides eraldub süsivesinik: CaC2+2H2O=Ca(OH)2+C2H2 (etüün) Al4C3+12H2O=4Al(OH)3+3CH4 (metaan) b) kovalentse sidemega karbiidid (SiC, B4C) on suure kõvadusega, rasksulavad ja keemiliselt inertsed. c) intermetallilised karbiidid, kus süsiniku aatomid on metallide kristallistruktuuri tühimikes. Need on suure kõvaduse ja kõrge sulamistemperaturiga ained (HfC sulamistemperatuur on 3900*C, W2C on teemandi kõvadusega). 7. Süsinikuringe. Süsinikku leidub looduses nii lihtainena kui ka paljude ühenditena (õhus CO2; lubjakivi, marmor, kriit esinevad lademetena; orgaanilised ühendid). Taimse päritoluga ainete muundumine on kulgenud looduses miljonite aastate jooksul, seejuures aine süsinikusisaldus kasvab: taimedturvaspruunsüsikivisüsiantratsiit.
hapniku juuresolekul temperatuuril 700-1000 oC ning Li-ioon akus on spinell struktuuriga katoodid ja elektrolüüt, kus liiguvad Li+ ioonid. Lisandi sisseviimisel kristallivõre moondub ja valguse energia võimaldab elektronide üleminekut, st valgus neeldub ja kristall omandab värvuse. Suure energiaga kiirgus (- ja X-kiirgus) muudab kristallivõret, lõhub sidemeid, vabastab elektrone ja kristall omandab värvuse. Nii on võimalik saada ka värvilist teemantit. Lisandite viimine kristallistruktuuri muudab kristalli värvust. Üleminekuelementidel (siirdemetallidel) on võimalik madalenergeetiline d-d elektronüleminek, mis ei ole võimalik põhirühma elementidel. Joondefektid on seotud kristallivõre struktuuri kahemõõtmelise korrapärasuse rikkumisega. Defekti läbimõõt ei ületa üht või mitut aatomitevahelist kaugust ja pikkus võib olla võrdne kristalli enda mõõtmega. Püsivateks moonutusteks on aatomkihtide dislokatsioonid, lagunemised ja nihked
annaabi.ee 
