] Rasvade ümberesterifitseerimine on reaktsioon, mille käigus rasvhapped paigutuvad ümber erinevate triatsüülglütseroolide või ühe triatsüülglütserooli piires erinevate positsioonide vahel 80 – 90 ºC juures, kasutades katalüsaatoreid nt. Zn, Al, Ni. Eesmärgiks taas õlide tahkemaks muutmine. 2 Rashvhapetel on oluline mõju hangumistemperatuurile (eraldub latentne kristalliseerumissoojus), sulamistemperatuurile (neeldub latentne sulamissoojus) ja kristallide omadustele. Ühest olekust teise üleminekul neelduvat või eralduvat soojust nimetatakse latentseks soojuseks. Rasva sulamisel on latentne soojus keskmiselt 80 kJ/kg. Rasva erisoojus (soojusmahtuvus) on vedelas ja tahkes olekus vastavalt 2,1 kJ/kg ja 1,7 kJ/kg. Sulamistäpp on temperatuur, mille juures tahke rasv muutub vedelaks ja on täiesti läbipaistev
nulli temp. juures) ja vastupidi. Molekulaarkineetilises teoorias on gaas ideaalne, kui (tema molekulid ei oma 5 môôtmeid ega môjuta üksteist mingite jôududega.) puudub vastasmôju molekulide vahel. Soojushulk on energiahulk, mille keha saab vôi annab ära soojusülekandel. Ühik J(dzaul), tähis Q. Sulamine on aine üleminek tahkest vedelasse agregaatolekusse. Selleks kulub soojushulk: Q = . m m - aine mass (kg) - sulamis- ehk kristalliseerumissoojus näitab energiahulka, mis tuleb kulutada, et 1kg kristallilist ainet sulaks oma sulamistemperatuuril [J/(kg .K)]. Kui keha tahkub ehk kristalliseerub, siis sama energia vabaneb. (seepärast "miinus") Q = _ . m Aurumine on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. Kôige paremini aurub iga aine oma keemistemperatuuril, mis sôltub ka välisrôhust. Aurumiseks kulub soojushulk: Q = L . m , kus m - mass (kg) L - aurustumis- ehk kondenseerumissoojus (J/kg).
annaabi.ee 
