isolatsiooniomadusi. Isolatsiooniomaduste parandamiseks lisatakse leelismetalle sisaldavatele klaasidele raskmetallide oksiide. Spetsiaalsed klaasisordid on sellised, mida saab kokku joota metallidega. Nad kannavad selle metalli nimetust, millega neil on võrdne joonpaisumistegur (metallidel on üldiselt suur joonpaisumistegur). Tuntumad on plaatinaklaas, molübdeenklaas ja volframklaas. Klaaskeraamika on kristalliseerunud klaas, mida saadakse kristallisatsioonitsentrite sisseviimisel klaasimassi. 3.2.6 Keraamilised materjalid Keraamilisteks nimetatakse materjale, mis on valmistatud savi või temaga sarnaste materjalide baasil. Savi põhikomponent on kaoliin Al2O3 ·2SiO2 ·2H2O ehk Al2(Si2O5)(OH)4. Savi on väga plastiline materjal. See on tingitud tema kihilisest ehitusest (joonis 3.6). Keraamilistest materjalidest detailide valmistamisel tuleb neid kuumutada kõrgel temperatuuril.
eksponentsiaalselt) ja sademeosakeste kasv (sõltub RS-st lineaarselt). Soovitakse suurekristallilist sadet, seetõttu oleks hea, kui sademeosakeste kasv oleks domineeriv protsess, seetõttu püütakse saavutada võimalikult madal RS. Madal RS saavutatakse: kõrgel temperatuuril (lahustuvus on suurem), aeglase reaktiivi lisamisega (hoitakse reaktiivi kontsentratsiooni madalal), vahel saab ka pH-ga mängida. 33. Millest sõltub sademeosakese suurus? Sademe osakese suurus sõltub kristallisatsioonitsentrite arvust, suhteliselt üleküllastatusest, sademeosakeste kasvuskiirusest. 34.Miks soovitakse sadestamisel saada võimalikult suurte osakestega sadet? Suurte osakeste puhul on kaod aine käsitsemisel väiksemad, nt suuri osakesi on parem filtrile püüda. 35. Kolloid- ja kristallsademed. Võrrelge kolloid- ja kristalsete sademete omadusi. Kolloidsademeks nimetatakse osakesi läbimõõduga 10-9 10-6 m. Kristalne on sade, mille osakesed on suuremad. 36
Antud minimaalse pinnaenergia saavutamise vajalikkuse kriteeriumi täitmise väljenduseks on tasakaalutingimustes kasvanud kristallide regulaarne, sageli väga suure hulga keeruliste tahkudega väliskuju. 5.5.2. Kristallide vahelised piirpinnad Kristallide vahelised piirpinnad on kahemõõtmelised defektid, mis eraldavad erineva orientatsiooniga alasid materjalis. Metallides kristallide vahelised piirpinnad tekivad 47 jahtumisel paljude kristallisatsioonitsentrite samaaegse kasvu tõttu (joon). Selline paljude kristallide iseseisev kasv toimub hetkeni, mil eraldi kasvanud kristallid puutuvad kokku. Kristallide vahelised piirpinnad on esitatud skemaatiliselt joonistel 3.49. Piirpinna ala on paksusega paar aatomdistantsi ja seal toimub üleminek ühelt orientatsioonilt teisele. On võimalik erinevat tüüpi kristallide vahelisi piirpinnad. Kui kokkupuutuvate kristallide orientatsiooniline erinevus ei ole suur (vaid mõni kraad), siis piirpinda nimetatakse