valmistamise tehnoloogiat. RAMi pooljuhtmälud jagunevad mittesäilivateks (info kaob, kui toide on välja lülitatud) ja säilivateks (toite väljalülitamine infot ei kustuta). Mittesäilivad: staatiline ja dünaamiline. SRAM: info salvestatud positiivse tagasiside kaudu trigerites, kiire mälu, mida kasutatakse registermälus ja vahemälus, suudab funktsioneerida protsessori taktsagedusega, aga 4-6 transistorit biti kohta, mis nõuab palju kristallipinda; DRAM: sellena on realiseeritud tavalise PC arvuti põhimälu, ühe biti kohta üks transistor, nii et kulub vähem kristallipinda, odavam ja aeglasem kui SRAM. Kuna pole olemas ideaalset isolaatorit, siis laeng mingi aja tagant hävib ja selle vältimiseks toimub DRAMis pidev mälu värskendamine, mille käigus infot üle kirjutatakse. Säilivad: ROM on mõeldud paljukordseks informatsiooni lugemiseks; info on püsimällu
Lahutaja realiseeritakse täiendkoodi liitmise abil. Täiendkood on pöördkood, mille viimasesse järku liidetakse 1. JÄRJESTIKÜLEKANNE jadamisi ühendatud mitu 1-bitist täissummaatorit. Aeglane, kuna iga järk peab eelmise ülekannet ootama. PARALLEELÜLEKANNE võimalik vältida pikka viiteaega, ei pea ootama kuni ülekanne levib mööda järke ning tänu sellele saab realiseerida võimsamaid summaatoreid võtab realiseerimiseks äärmiselt palju kristallipinda. Kiire ülekanne rakendatud rööpülekande põhimõtet kombineeritud jadaülekandega. Ülekanded moodustatud kõigi kohtade jaoks korraga. 2. OPTILISED MÄLUSEADMED CD-ROM info salvestamiseks kasutatakse peegelduvat materjali, milles on süvendid. Rada on spiraalikujuline. Lugeva laseri positsioneerimine on analoogiline kõvaketta peade positsioneerimisega. Peegeldunud laserkiir teisendatakse elektriliseks signaaliks
registermälus ja vahemälus. Kiiruselt SRAM funktsioneerida protsessori taktsagedusega, kuid nõuab palju kristallpinda, seega pole sobilik suurte mälumahtude realiseerimiseks. Andmed hävivad toite kadumisel. DRAM dünaamiline pooljuhtsuvapöördusmäluna on tüüpilise PC arvuti põhimälu realiseeritud. Võrreldes SRAMiga kulub vähem transistoreid biti kohta. Tänu sellele, et vähem transistoreid on biti koha, siis see nõuab SRAMiga võrreldes vähem kristallipinda. Kasutatakse suuremahulise põhimälu valmistamiseks, sest odavam SRAMist. DRAM on aeglasem SRAMist. DRAMis kirjutatakse pidevalt infot uuesti üle. 3. Andmeedastuse juhtimine: süsteemid katkestusega ja ilma, proriteedid. Tavaliselt täidab protsessor programmi käske järjest kuni mõne hargnemise käsuni või alamprogrammi poole pöördumiseni, kuid erandiks on katkestus, mis sunnib protsessorit muutma käskude täitmise järjekorda. Katkestamise
otsusele valitakse liidetava/lahutatava operandi kood või täiendkood. *Järjestikülekande puhul on jadamisi ühendatud mitu 1-bitist täissumaatorit, selline lahendus on aeglane kuna iga järk peab ootama eelmise järgu ülekannet. *Paralleelülekande puhul on võimalik vältida pikka viiteaega, ei pea ootama kuni ülekanne levib mööda järke ning tänu sellele saab realiseerida võimsamaid summaatoreid võtab aga realiseerimiseks äärmiselt palju kristallipinda. *Kiire ülekanne(Look ahead carry generator) *Summaatori tehted: A ® B ® C = summa A&B+A&C+B&C = ülekanne 7. Andmevahetusprotokollid: sünkroonne ja asünkroonne[3] *Sünkroonne siin- Sünkroonnse siini puhul reguleerib kell, millal andmeid loetakse. Heaks küljeks on see, et andmete vahetuseks on üks kindel, kellast sõltuv standard. Miinuseks on see, et kõik siiniga ühendatud seaded peab töötama samal taktsagedusel - aeglus.
o Optilisteks Osa neist mäludest on tänaseks oma tähtsuse kaotanud (näiteks pehme ketas (Floppy disk)). 16 10. Pooljuhtmälud (191-197) Mittesäiliv o staatiline RAM – info salvestatud pos tagasiside kaudu trigerites. Kiire mälu, mida kasut nt registermälus ja vahemälus. Kiiruselt suudab SRAM funkts CPU taktsagedusega, aga sisaldab suht palju transistore, mis nõuavad palju kristallipinda -> ei sobi suurte mälumahtude reliseerimiseks o dünaamiline RAM – tavaliselt on tüüpilise PC arvuti põhimälu realiseeritud DRAM-ina. Seal kulub ühe pesiku valmistamiseks üks transistor, samas kui SRAM-is on vaja 4-6 transistori biti kohta. Info salvestatakse laenguna väljatransistoris.
voolu abil tüüritava vooluallikaga, mida kasutatakse paljudes analooglülitustes (diferentsvõimendites, operatsioonvõimendites, komparaatorites jm) transistoride tööpunktide fikseerimiseks, aga ka dünaamilise koormustakistuse funktsioonis. Viimasel Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 55 juhul asendavad voolupeeglid püsitakisteid, mis integraallülituses vajaksid märksa suuremat kristallipinda kui voolupeegli transistorid. Voolupeegelduse võimalikult suure täpsuse eelduseks on transistoride identsus, mille kõige paremini tagab nende paiknemine ühel ja samal pooljuhtkiibil. Joon. 6.29. Elementaarne voolupeegel. Lihtsustatult võib voolupeegli tööpõhimõtet selgitada järgmiselt (joon. 6.29). Transistori VT1 baas ja kollektor on omavahel kokku ühendatud, mis muudab ta dioodiks. Etalonvool Ie tekitab selle transistori päripingestatud emittersiirdel pingelangu UBE1
/ Pooljuhtmälud Suvapöördusmälud (RAM) on sellised mälud, kus suvalise sõna poole pöördumine võtab sama ühesuguse aja sõltumata tema asukohast mälus. Staatiline pooljuhtsuvapöördusmälus (SRAM) on info salvestatud positiivse tagasiside kaudu trigerites. Tegemist on kiire mäluga mida kasutatakse näiteks registermälus ja vahemälus. Kiiruselt suudab SRAM funktsioneerida protsessori taktsagedusega aga sisaldab suhteliselt palju transistore, mis nõuab palju kristallipinda ning ei sobi suurte mälumahtude realiseerimiseks. SRAM juhtimiseks on vajalik aadress, mis määrab maksimaalse mälusõnade hulga. Dünamiiline pooljuhtsuvapöördusmälu (DRAM). Tavaliselt on tüüpilise PC arvuti põhimälu realiseeritud DRAMina. Seal kulub ühe pesiku valmistamiseks 1 transistor, samas kui SRAMis oli vaja 4-6 transistori biti kohta. Info salvestatakse laenguna väljatransistoris. Tänu väiksemaletransistoride arvule bit kohta on info
annaabi.ee 
