Kristallvôre parameetid ja elektronide orbiitide arv määravad metallide füüsikalised ja keemilised omadused. 128. Joonestada enamkasutatavate metallide ruumvõred ja võimalikud nihketasandid nendes? 129. Miks on raua sulamite tugevdusomadused suurusjärgu võrra suuremad, kui puhtal raual? Pôhimetalli aatomite asendamine lisandite aatomitega vôi nende vôresse tungimine muudab metalli füüsikalisi omadusi. 130. Mis moodustavad nn. kristallidevahelise aine metallidel? Terade vahel on mittelahustuvad lisandid (oksiidid, silikaadid, intermetalliidid) 131. Mis suunas aeglustub kristalliseerumise kiirus? Kristalliseerumise kiirus aeglustub valandi südamiku suunas. 133. Mida saavutatakse valandi mitmekordse läbisepistamisega? Mitmekordse läbisepistamisega on võimalik tihendada valandit ja lõhkuda suured kristalliidid ning dendriidid (puukujulised kristalliidid). Vastutusrikaste detailide korral kasutatakse kolmekordset läbisepistamist. 134
pinnakatet, et säilitada oma tehnilised omadused konstruktsiooni töös. Erandina võib siin ära tuua vaske sisaldavad sulamid. Korrosiooni korral on vask oksiidi kihi koostises ja suurendab tema kaitseomadusi. Ülalmainitud terase koostises on kõige agressiivsema toimega väävliraud (FeS), asetudes enamuses terade servadel, ja kutsub esile kristallidevahelise korrosiooni. Ka teised pindmised ühendid nagu MnS, FeS ja nende tugevad lahused takistavad tugeva kaitsekihi moodustamist. a) Asoteerimine. Kasutatakse terasest detailide kaitsmiseks mis töötavad välistingimustes. (vees). Korrosiooniväsimuse vastane võte. Kasutatakse odavate süsinikteraste kaitseks. b) Fosforiseerimine. Kasutatakse süsinikteraste pindade töötlemisel haput fosforisoolade lahust. (tsink, teras, magneesium) koos vaba
annaabi.ee 
