maailmavaateliste arusaamadega. Kriminaalpoliitikas on arvestatav argument, et kuriteo ettevalmistamine peaks olema karistatav. Kriminaalpoliitikas võib kasutada põhjendusena õiglust. Maailmavaateliste vaidluste tallermaa. Kriminoloogia – empiiriline teadus, erinevalt dogmaatikast empiirilised argumendid. Kriminoloogia vaatab, kuidas tegelikult asi välja näeb. Kriminoloogia ei sisalda väärtushinnanguid, uurib kuritegevuse ametlikku statistikaid, andmeid. Mida kriminoloogiliste teadmistega peale hakata, on õiguspoliitiline küsimus. 2. Karistusõiguse ajalugu – „Sissejuhatus õigusteadusesse“ 2.1. Periodiseering 2.2. Arhailine õigus Karistus tekkis veritasuga. 2.3. Keskaeg Saksi peegel ja Karolina – olulised allikad. Kuni Karolinani oli karistusõigus eraviisiline. Nii mõnedki põhimõtted kehtivad tänase päevani. 2.4. Valgustusajastu Kuriteomõistete ebamäärasus Karistuste julmus ja ebaproportsionaalsus
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega
Mida teha? - Teisi andmeid võib kasutada selleks, et kontrollida self- report uuringu tulemusi; Teiste informantide kasutamine; Valedetektori kasutamine; "Valetamisskaalade" kasutamine; Intervjuu, mis järgneb küsimustikule. Intervjueerimine lubab täpsustada tunnistatud tegude detaile ja konteksti. 30. Preventsiooniprogrammide efektiivsuse hindamine (Sherman jt 1997). Selle eesmärgiks on anda nii teadlastele, poliitikutele kui praktikutele kõige lihtsamal moel teada, et kriminoloogiliste sekkumiste mõju hindavad uurimused erinevad kvaliteedilt. 31 Marylandi teaduslike meetodite skaala (TMS) puhul on tegu lihtsa viiepallise skaalaga, mis väljendab uurimuste metodoloogilist rangust. Punktiskoor väljendab tavaliselt hindamise järelduste usaldusväärsuse taset põhjus-tagajärg seose osas. Eeliseks on selle lihtsus: viiepalline skaala lubab
annaabi.ee 
