Kõik see on vajalik suurendamaks isiku võimelisust õiguskuulekaks eluks karistuse kandmiselt vabanemise järel21. Lisaks sätestab VangS § 12 lõige 1 eraldihoidmise printsiibi, mille kohaselt vanglas hoitakse eraldi mehi ja naisi, alaealisi ja täiskasvanuid, kinnipeetavaid ja vahistatuid ning isikuid, keda endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht. Eraldihoidmise printsiip kujutab endast kriminoloogilist käsitlust sellest, milliseid isikuid peab vanglasüsteemis eraldi hoidma täideviimiseesmärkide saavutamiseks. Täideviimiseesmärkidest ei saa rääkida kinnipeetavate ja vahistatute erealdihoidmise puhul, 18 Sootak, J. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 1 komm 4.1. 19 Põllumäe, S. Lühikonspekt. Vangistusõigus. Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.google.com/url?
Probleem on selles, et kohus näeb rohkem kui kaitsja. Seetõttu peab piisavalt kirjeldama asjaolud, et kaitsja saaks nendelee tugineda. Kui prokuratuur piisavalt ei kirjeldanud asjaolud, siis kohus neid ei vaadelda. Kui suures ulatuses on vaja esitada tõendeid? Prokuratuur ei pea kõik tõendid esitama. Kui minimaalses, siis kohtul tekib kahtlus tõendites. Otsuses peavad olema andmed: 1) Varasemad kuriteod tuleb arvestada kriminoloogilist tausta (elukäik, mis iseloomustab isikut). Teguri oht peab olema kirja pandud. Seega kohus võib teha mingid järeldused. 2. Tülpinud reetur Riigireetmises kahtlustatav X peetakse kinni pühapäeva varahommikul. X on valmis asuma kohe ütlusi andma, mööndes, et kui vahele jäi, ju siis on piisavalt tõendeid tema vastu, ja märkides, et üleüldse oligi ta sellest jamast juba väsinud. Ta ütleb kohe ka menetlejale, et sooviks kohtuda prokuröriga, kuna soovib kokkuleppemenetlust
annaabi.ee 
