1. Kriminaalpoliitika mõiste, definitsioon, vahekord kriminoloogiaga. Kriminaalpoliitika on ühiskondlike tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine eesmärgiga takistada süütegude levikut, vähendada nende raskust ja toimepanemise võimalusi ning nendega tekitatavat kahju, samuti ka mõjutada inimesi süütegudest hoiduma, kaitsta õiguskorda ning suurendada ühiskonnas turvalisust. Iga ühiskond tegeleb kuritegevuse kontrolliga. Kontrollides kuritegevust, luuakse kindlat keskkonda. Kaitstakse ühiskonna põhiväärtust
Õiguspsühholoogia meetodid: 1) teadusliku uurimise meetodid (vaatlus, tegevuse produktide analüüs, biograafiline meetod, psühholoogiline eksperiment alaliigiks testid) 2) psühholoogilise mõjustamise meetod (rakendatakse õigusametnike poolt kriminaalse käitumise kontrollimiseks; menetlustoimingud küsitlused, ülekuulamine, kohavaatlus); 3) psühholoogia ekspertiisimeetod (afekti tuvastamine). Õiguspsühholoogia seotus teiste valdkondadega à ajalooliselt seotud kriminoloogiaga, eriti selle osaga, mis tegeleb uurimustehnikaga (kuidas eeluurimust läbi viia, hüpoteesi püstitamine jne). 2. Eelteaduslik etapp õiguspsühholoogias. Eelteaduslik psühholoogia, mis on vanim ja levinuim, on esimene süstematiseerimata praktiliste teadmiste kogumi inimese hingeelu ja käitumise kohta. Niisugused teadmised on saadud individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise kaudu. Õigussfääris on sedalaadi teadmised
dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kuriteo ja kurjategijate vastu tunnevad huvi eelkõige kriminaalteadused, teisalt pakub see ja muu sotsiaalne patoloogia ka sotsiaalteadustele. Kriminaalteaduste seos kriminoloogiaga: tegemist on teatavas mõttes üksiku ja üldise vahekorraga. Iga üksik kriminaalteadus jõuab oma tunnetustegevuses ja arengus varem või hiljem arusaamisele, et midagi olulist jääb tema haardeulatusest väljapoole. Samal ajal mõistetakse, et nimelt see on oluline. Hõlmamaks konkreetsete kriminaalteaduste uurimisorbiidist välja jäävat, kuid kuriteo ning kuritegevuse adekvaatse tunnetamise seisukohalt tähtsat nähtuse- ning probleemiringi, ongi tekkinud ja arenenud kriminoloogia.
annaabi.ee 
