(1858 1917). Raamatuga The Rules of Sociological Method tõi Durkheim välja sotsioloogilise subjekti olemuse ja sotsioloogilise uurimuse sammud. Sotsioloogilise subjekti all mõtles Durkheim indiviidist väljaspool paiknevaid olusid, mis mõjutavad üldiste käitumisreeglitena indiviidi sisemisi piire (Morrison 2006: 185). Seega võtsid struktuurfunktsionalismi metodoloogilised ideed ja nende uurimuslikud vaated fookusesse kriminogeensete hälvete ning ebakõlade otsimise ühiskonna regionaalsetes, kultuurilistes ja demograafilistes struktuurides (Mitendorf 2004: 13). Sotsiaalsed faktid Durkheim laiendas mõistet sotsiaalsed faktid (social facts) e kollektiivne kujutlus ja defineeris mõiste kui välimise sundluse (external coercion) võim indiviidi üle ning kindlate sanktsioonide olemasolu indiviidi püüdluste suhtes seda seatud reeglistikku rikkuda (Morrison 2006: 186).
3. Kolmanda astme e tertsiaarne preventsioon Vt kuriteoennetusest http://www.kuriteoennetus.ee Esimese taseme ennetus - Üldiste elutingimuste parandamine ja turvalisuse suurendamine. - Abinõud on suunatud tavaliselt kogu rahvastikule eesmärgiga üldist kuritegevuse taset vähendada. - Läbiviijaks on enamasti riik. - Näiteks pere-, kooli- või kogukonnapõhised programmid. Teise taseme ennetus - Tegelemine potentsiaalsete õigusrikkujatega ning kriminogeensete kohtade ja olukordadega. - Peamiselt olustikuline preventsioon: · Õigusrikkumise toimepanemise raskendamine; · Õigusrikkumise toimepanemise riski vähendamine; · Õigusrikkumisest saadava tulu vähendamine. - Näiteks pere-, kooli- või kogukonnapõhised programmid, mis on suunatud õigusrikkumisi sooritanud või antisotsiaalselt käituvatele noortele. Kolmanda taseme ennetus - Olemasoleva õigusrikkuja ja süüteo tagajärgedega tegelemine.
Preventsioon jaguneb: 1) Üldpreventsioon (sotsiaalne, olustikuline e situatsiooniline) 2) Eripreventsioon Sotsiaalsed ennetusmeetmed süütegusid põhjustavate tegurite mõjutamine sotsiaal-, haridus-, pere-, noorte-, kultuuri-, kiriku-, majandus-, liiklus- jms poliitika abil eesmärgiga luua eeldused iga inimese kaasamiseks ühiskonnaellu, et sel moel ära hoida tema hälbiv käitumine. Olustikulised ennetusmeetmed süütegude toimepanemisele kalduvate inimeste või kriminogeensete olukordade ja kohtade mõjutamine süütegude ennetamise eesmärgil. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb: 1) raskendada süütegude toimepanemist 2) suurendada süütegude avastamise tõenäosust 3) vähendada süütegudega saadavat kasu Tapjatest on 73% üle 25 a, 15% vanuses 21-25, 6% vanuses 19-20, 7% kuni 18a. Vanuserühma osakaal Vanuserühmas Vanuserühma osakaal Kuritegeliku
annaabi.ee 
