märksa tõenäolisem kui stiihilise elukorralduse puhul. Selline süsteem vähendab ka pere majanduslikku haavatavust ja teeb ta stressikindlamaks. Terje Aarna 5 Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat 1.6 Kuritegevuse pained Kuritegevuse kiire kasv on meie ühiskonna murettekitavamaid asjaolusid. Kümned tuhanded elanikud kannatavad kriminogeensest olukorrast tuleneva stressi all. Hirm kuriteo ohvriks sattuda on Eesti elanike kartuste seas koos haigestumise kartusega teisel-kolmandal kohal. See sunnib inimesi paigutama ustele topeltlukke, muretsema hundikoeri ja rotveilereid, paigaldama kalleid alarmsüsteeme, vahetama oma korterid rahulikumaisse paikadesse ja tegema ümberkorraldusi oma eluviisis. Paljud eakamad inimesed ja naised ei julge õhtuhämaruse saabudes enam majast väljagi minna.1
Hilisemas perioodis (15.- 16.saj.), seoses eriti reformatsiooniliikumisega Euroopas ja Ameerikas, kadus kloostrite osatähtsus nii hooldus-kui ka hoolekandeasutusena, aga veel ei olnud haiglaid. 17. ja 18. sajandil olid haiglad kohutavate tingimustega kohad haigete eest hoolitsemiseks. Arste praktiliselt ei olnud ja ühiskonna kõige madalamast klassist naised olid need, kes tegid tööd, mida me praegu nimetame õenduseks/põetuseks/hoolduseks. Inimesed igat sorti kriminogeensest ja vägivaldsest keskkonnast olid need, kes asendasid nunnad ja mungad haigete ja puuetega inimeste eest hoolitsemisel. Florence Nightingale viis Suurbritannias läbi suurejoonelised reformid hoolitsuse alal, aga seda alles 19. saj. teisel poolel. Tema lõi esimesed koolid õdedele, kus õpetus sisaldas mõningaid põhilisi oskusi haigete eest hoolitsemiseks, aga oli ometi oluliselt lühem ja ei kannata välja mingit võrdlust kaasaegse õendusharidusega. Põhiline rõhuasetus oli isikute
annaabi.ee 
