kõrvale ja tõrjus selle lõpuks hoopis välja. Ülemsaksa keel tugines Saksamaa kesk- ja lõunaosa murretele ning on ka tänapäeva saksa kirjakeele aluseks. Saksa laenud on nt aabits, kamm, kett ‘liikuvalt ühendatud lülide kogum’, kirss, kleit, laadung, naps, pirn, sahtel, sink, vürts * vene laenud - vene laenud tulid keelde alates 13. sajandist, kirjakeeles on tüvesid 200 ringis, tegelikult sõnu palju rohkem. Vene laenud on tulnud igasse valdkonda – kriminogeensed sõnad, allkeeled, slängid, pragmaatika, murded, Ida- Virumaa jne. Ei ole sõnavarakihti, kuhu vene keel poleks sõnu laenanud. Laenude esmased vahendajad oli piiriäärsed elanikud, vene kaupmehed ja käsitöölised. 16. saj läks koos Pihkva maadega Vene riigi koosseisu osa eestlaste (st setude) alast ja jäi sinna kuni 1920. aastani. Tugevamaks muutus mõju 18.-19. sajandil, kui Eesti Vene tsaaririigi koosseisu kuulus. Võrreldes mõne muu laenurühmaga, on vene keele puhul oluline
oma vajadusi rahuldavaid tegevusi. Tegevuse hindamine põhineb saadud kasul. Kui teost on kasu iseendale või perele, on see õige. Palvetele vastamine ei põhine püüdlikkusel, kiituse saamisel ega õigel käitumisel vaid sellel, et lapsele on tegemine esmane. Esmase moraali tasemel ei ole laps võimeline asetuma teise kohale ega vaatama olukorda teise vaatenurgast. Kriminogeensed noored ja ka täiskasvanud asuvad sageli just prekonventsionaalsel tasandil. Nende mõtlemist juhib hirm karistuse ees, mõte tegude suurusest või omakasust (2.staadium). Seega nende mõtteviis on lapsik. Prekonventsionaalsed noorukid põhjendavad koolis mahakirjutamist väljendiga „petsin ju ainult natuke“ või tahtmisega saada head hinnet