nõuab. Kuidas RTT jõutakse? 3 komponendi koosesimene sõltub meie rutiinsetest tegevustest. Kui palju vaeseid koos elab, on seal piirkonas väiksem kuritegevus! 3.4. Stigmatiseerimise (märgistamise) teooria. Esindajaks on Lemert. Teooria väidab, et kuritegelik käitumine pole kuritegelik iseenesest, vaid saab selleks märgistamise kaudu riigi sunniaparaadi poolt. Samas on kuritegelik käitumine kui mõiste suhteline. Erinevad ühiskonnad kriminaliseerivad erinevaid käitumisi. Antud teooria absolutiseerib suhtelist aspekti kuritegevuse juures. Teooria kokkuvõetav teesidena. Kuidas märgid mõjutavad inimest? Psühholoogide uuring klassiõpetajate ja õpilastega, kus õpilased jagati suvaliselt tublid/nõrgad nimekirja. 6 kuu pärast olidki nn nõrgad nõrgemad ja nn tublid tublimad. Teine näide: tööandjatele saadeti CV-d ning igasugunegi vihje seal tõmbas tööotsija võimalused üsna nulli
vahel. Esimesele kriminaalsele teole (primaarne) järgneb märgistus, mis viib kuritegeliku käitumise jätkamiseni ja karjäärini (sekundaarne). Peale indiviidide võib märgistada ka inimkollektiive. Märgistamise ehk stigmatiseerimise teooria esindajaks on Lemert. Teooria väidab, et kuritegelik käitumine pole kuritegelik iseenesest, vaid saab selleks märgistamise kaudu riigi sunniaparaadi poolt. Samas on kuritegelik käitumine kui mõiste suhteline. Erinevad ühiskonnad kriminaliseerivad erinevaid käitumisi. Antud teooria absolutiseerib suhtelist aspekti kuritegevuse juures. Teesid: 1. ükski tegu pole iseenesest kuritegu, vaid ta saab selleks kriminaalseaduse järgi; 2. kuritegelikuks käitumiseks tunnistatavate tegude piirid määratakse politsei poolt, selle aktiivse tegevuse läbi; 3. inimene saab kurjategijaks mitte sellega, et ta rikub seadust, vaid
Kui inimene tembeldatakse näiteks vägivaldseks ja ohtlikuks, võib ta hakata seda ennustust täide viima, ehkki ta tegelikult nii ohtlik ei pruugi olla. Märgistamise ehk stigmatiseerimise teooria esindajaks on Lemert. Teooria väidab, et kuritegelik käitumine pole kuritegelik iseenesest, vaid saab selleks märgistamise kaudu riigi sunniaparaadi poolt. Samas on kuritegelik käitumine kui mõiste suhteline. Erinevad ühiskonnad kriminaliseerivad erinevaid käitumisi. Antud teooria absolutiseerib suhtelist aspekti kuritegevuse juures. Teesid: 1. ükski tegu pole iseenesest kuritegu, vaid ta saab selleks kriminaalseaduse järgi; 2. kuritegelikuks käitumiseks tunnistatavate tegude piirid määratakse politsei poolt, selle aktiivse tegevuse läbi; 3. inimene saab kurjategijaks mitte sellega, et ta rikub seadust, vaid stigmatiseerimise protsessis, mille kaudu võimud annavad talle sellise staatuse; 4
annaabi.ee 
