Kohustuse, et mõjuvõimuga kauplemine peab olema karistatav, on Eesti võtnud korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooniga ühinedes. Tehver tõi välja asjaolu, et probleem ei ole üles kerkinud üksnes Eestis, vaid praktilises kõigis Euroopa Nõukogu liikmesriikides, kus konventsioonisätte rakendumine on tõstatunud. "Korruptsioonivaba Eesti ühingu seisukoht on see, et meil põhimõtteliselt on vaja kriminaliseerimist selles küsimuses, aga on omaette ooper, kuidas seda mõjusalt teha," sõnas ta. Riigiprokurör Norman Aas rääkis, et demokraatliku riigikorralduse puhul soovitakse, et võimalikult paljud huvigrupid ja kodanikuühendused räägiksid avalike otsuste tegemisel kaasa ja neil oleks mõjujõudu, probleem on aga selles, et mõjuvõimuga kauplemine läheneb mingis kohas ka seaduspärasele mõjutamisele. Vahe tegemine, mis on lubatud ja mis keelatud,
Art 5(3) ja 5(4). Subsidiaarsuskaebuse esitamine Euroopa Kohtusse – kontrollib ex post, kas argumendid on põhjendatud või mitte. Lissaboni leppe järgselt peaksid eelnõu seletuskirjad olema väga põhjalikult põhjendatud. Kolmas seminar: finantskuritegude kriminaliseerimine Principle of Effectiveness – tõhususe printsiip – Eli antavad aktid peavad olema tõhusad. Mitsilegas – tõhusa koostöö/tõhusa liidu õiguse elluviimise kohustus nõuab kriminaliseerimist. Teatud juhtudel tuleb just hoiduda kriminaliseerimisest, et ellu viia liidu õigust. Art 83(2). EL karistusõigus on tihedalt seotud suveräänsusega – riikide võime otsustada, kas ja mida ja kui raskelt kriminaliseerida. Lissaboni leppe jõustumise järel suurem mõju liikmesriikide õiguskordadele. Põhimõtted, mida edaspidi järgida: 1) Tuleks järgida legitiimse eesmärgi tingimust – kriminaalõigust tuleks kehtestada ainult