9.3.2. Kaasaaitamine Kaasaaitamine on kuriteokoosseisu realiseerimisega mitte vahetus, vaid vahendlikus põhjuslikus seaoses. Seadus eristab füüsilist, ainelist ja vaimset kaasaabi. Ka siin võib olla tegemist suvalise teoga, mille seaos põhiteoga tuleb igakordselt tuvastada. 9.4. KrK mõttes organisaatori tegevuse kvalifitseerimine karistuseadustiku järgi KarS-is on peetud vajalikuks loobuda Saksa eeskujul eraldi kuriteo organiseerimise kui osavõtu vormi kriminaliseerimisest. See on vast silmatorkavaim täideviimist ja osavõttu puudub 28 muudatus võrreldes KrK-ga. Väidetavalt on kuriteo organiseerimine on nõukogulik igand, mis ei sobi kokku kaasaegse karistuõigusega. Siiski ei ole seadusandja selles osas olnud järjepidav, kuna eriosa on siiski organiseerimine teatud juhtudel kriminaliseeritud. 9.5. Täideviimine ja osavõtt erilise isikutunnuse korral
põhjendatud või mitte. Lissaboni leppe järgselt peaksid eelnõu seletuskirjad olema väga põhjalikult põhjendatud. Kolmas seminar: finantskuritegude kriminaliseerimine Principle of Effectiveness – tõhususe printsiip – Eli antavad aktid peavad olema tõhusad. Mitsilegas – tõhusa koostöö/tõhusa liidu õiguse elluviimise kohustus nõuab kriminaliseerimist. Teatud juhtudel tuleb just hoiduda kriminaliseerimisest, et ellu viia liidu õigust. Art 83(2). EL karistusõigus on tihedalt seotud suveräänsusega – riikide võime otsustada, kas ja mida ja kui raskelt kriminaliseerida. Lissaboni leppe jõustumise järel suurem mõju liikmesriikide õiguskordadele. Põhimõtted, mida edaspidi järgida: 1) Tuleks järgida legitiimse eesmärgi tingimust – kriminaalõigust tuleks kehtestada ainult selleks, et kaitsta EL esmasest õigusest tulenevat fundamentaalset õigushüve. Väga