· Loode pole täieõiguslik inimene Loode (kas kogu raseduse kestel või selle varajases staadiumis) ei ole inimene, kellele laienevad inimõigused. · Otsustusvabadus Igal naisel on õigus kontrollida tema kehas toimuvat. · Abort on otsustusvabaduse rakendamine Abordi protseduur ei ole mitte tapmine, vaid on naise õiguse kontrollida oma kehas toimuvat tegelik ja õiguspärane teostamine. · Riik ei peaks sekkuma Riik ei peaks aborti seda kriminaliseerides taunima. Abordi sooritamise üle järelevalve teostamine on lubamatu sekkumine inimeste eraellu ja põhivabadustesse. Peaks abort olema lubatud või ei? Viimasel ajal on noorte seas tehtav teavitustöö hakanud vilja kandma ja noored inimesed on vägagi teadlikud oma võimalustest soovimatu rasedusega tegeleda. Ometi pole sajaprotsendiline raseduse vältimine kunagi võimalik ja rasestuda võib ka siis, kui seda kogu hingest mitte teha püüad. Ja abort ei ole kunagi esimene
mille suhtes saaks rakendada ka teise riigi õigust. Väljaspool Eesti territooriumi toimepandud kuriteoasja menetlemise võib Eesti üle võtta ja kohaldada Eesti seadust. 2. Süüteomõiste ja delikatistruktuur 2.1. Süüteo materiaalne ja formaalne määratlus Süüteo materiaalse määratlemise küsimus on eelkõige kriminaalpoliitiline küsimus, mille lahendab seadusandja teatud tegusid kriminaliseerides või juba kord süütegudeks tunnistatud tegusid dekriminaliseerides. Seejuures tõused, aga alati küsimus, kas ei ole võimalik seadusega anda mingit üldkehtivat süüteo määratlust või kirjeldust. Teatavasti loobus Eesti süüteo materiaalsest määratlusest ühiskonnaohtlikkuse kaugu aga 1992 aasta kriminaalõigusreformiga3 ja ka KarS ei elusta süüteo materiaalset määratlust ning jääb süüteo formaalse määratluse juurde-