love in my heart. In the beginning when I read was very exciting. Because there were intrigues and nervous tension. It was very (HUVitav) In the end I have bothered because right- left is something else. I don`t like read books what I have to read for school. The most was boring for me. When I have given read some books a kind of date. I don`t like it. Isually I don`t not come to an end for book. I have ever read actions but I want it read. Kriminal novels are interesting to me. I have read them not much. The last books what I read was drama Shakespeare ,,Hamlet". I don`t likes specially this books. I don`t like me because it was poetical. Was difficult understand the contents what writer wants to say. For that reason I was forced take content summary in internet. I got
Eugeenika rahva tõupuuduse eest hoolitsemine. Kurjategijad steriliseerida Cesare Lombroso eriline kriminaalne inimtüüp -> spets välised tunnused Evolutsiooni jääk, sarnanevad loomadele rohkem kui keskm inimene Edwin Sutherland kuritegevuse põhjused on sotsiaalsed Kuritegelikus keskkonnas elamine Robert K Merton sotsiaalne keskkond mõjutab inimesi, pakkudes neile eesmärke ja vahendeid. Neist kahest sõltub inimese käitumine Cloward ja Ohlin kuritegelikud subkultuurid Kriminal. Subkultuur org kuritegevus, kogenud kurjategijad õpetavad nooremaid Konfliknte subkultuur noorte meeste vägivaldsed grupid Retrealistlik 7(tagasitõmnunud) kultuur narkomaanid, alkohoolikud. Sildistamise teoooria Esmane deviantsus kogemata rikub norme Sildistamine- selle tulemusel pannakse inimesele külge (kurjategija) silt Teisene deviantsus inimene võtab omastatud silmi omaks ja hakkab edaspidii norme rikkuma Kuritegevuse paratamatus E Durkheim
selgitamiseks ja abi loodeti saada muuhulgas eksperimentaalpsühholoogiast. 1904. aastal ilmus programmiline artikkel, kus võeti kasutusele mõiste "kuriteo koosseisu psühholoogiline diagnostika" (M. Wertheimer/gestaltpsühholoogia rajajaid/, J. Klein "Psychologische Tatbestanddiagnostik. Ideen zu psychologisch-experimentellen Methoden zum Zwecke der Feststellung der Anteilnahme eines Menschen an einem Tatbestand. In "Archiv für Kriminal-Antropolgie und Kriminalistik. 1904.Bd. 15. No 1. S. 72- 113". Idee ise oli järgmine: eksperimentaator püüab mõõtmise abil kindlaks teha, kas katsealusele on teada, tuntud faktid või sündmused, mis on vahetult seotud kuriteoga või mitte, sellisel juhul, kui isik seda ise eitab. Seega eeldati, et inimese teadvuses esinevad üleelamiste spetsiifilised jäljed, mille olemasolu tuvastamine tõendab kuriteoga kokkupuutumist.
annaabi.ee 
