Autor annab koguaeg vihjeid, et midagi hakkab juhtuma ja sellega on koguaeg pinge õhus. ''Jonathan Wilde'' toob esile allilma probleemid. Kuna teose aluseks samanimeline inimene, siis on tegu mingis mõttes dokumentaalkirjandusega. Sedalaadi kirjandus kordub ka 18. ja 19. sajandil, toodi paralleele kurjategijate ja ühiskonna tippude vahel. See ongi Fieldingu kirjapandud paradoks. Edasi arenes selles detektiivkirjanduse teema, keskenduti kriminaaluurimisele. ''Jospeh Andrews'' on seotud Richardsoni ''Pamelaga'', sama teema aga meessoost isiku vaatepunkt. Sama teose koomiline varjund. Fielding on üks humoorikamaid valgustusaegseid kirjanikke. L. Richardson kiriromaani populariseeirja. Kirjutas Fieldinguga samal ajal, oli väga väljapaistev autor. Richardson toetus mittefiktsionaalsele zanrile. Oluline teos ''Pamela'' see oli esimene romaan ning selle n-ö vastuseks kirjutas Fielding ''Tom Jones'i''. Puskin on teinud ,,Pamela"
Fieldingi ,,Jonathan Wilde", toob esile allilma probleemid. Selle teose aluseks on samanimeline inimene, niiet mingis mõttes dokumentaalne. Siit tuleb sisse teema, mis kordub 18. ja 19.sajandi kirjanduses. Tihtipeale seda laadi kirjanduses tuuakse paralleele kurjategija ja ühiskonna tippude vahel. See on Fieldingi kirjapandud paradoks. See teema mängib Euroopa kirjanduses üpris laialt ja mida aeg edasi seda rohkem ja sellest areneb välja detektiivkirjanduse teema. Enamasti keskendutakse kriminaaluurimisele. See on kooskõlas ka sellega, et 18.sajandil loodi järelvalve uurimisorganid nii Inglismaal ja Prantsusmaal ja natuke hiljem Saksamaal. Fieldingi puhul tõstetakse esile kahte romaani: ,,Joseph Andrews". Kui Richardsonil oli teos ,,Pamela", siis Fielding kirjutaski teose ,,Joseph Andrews". Need teosed on omavahel seotud. Fileding kirjutab selle meessoo vaatepunktist. Rischardsoni ja Fieldingi puhul on erinev ka see, et Richardson esindab sentimentaalset käsitlusviisi
annaabi.ee 
