Nad on vastamisi ja üritatakse selgeks teha, miks esinevad vastuolud ütlustes. Ütluste seostamine olustikuga – kahtlustatav viiakse sündmuspaika ja ta näitab ette, kuidas see toimus. Tunnistaja profileerimine – millise inimesega on tegemist ja kui palju teda usaldada saab. „iseloomustavad andmed“ – võidakse küsida, kuidas tunnistaja joob või kedagi pettis, see on kohtuniku diskretsioon, kas seda lubada või mitte. Kohtulik eelistung Kohtunik ei kriminaaltoimikut. Uurimisel pannakse toimik kokku ja see jääb prokuröri kätte. Lubatavaid tõendeid ja muid materjale esitatakse kohtule istungi käigus. Üheks põhjuseks on see, et toimikut lugedes tekib eelarvamus. Teiseks on kriminaaltoimikus palju materjale, mis ei ole kohtukõlblikud. Probleem on selles, et kohtunik peab oskama aega planeerida. Selleks on kohtu eelistung. Vaja on planeerida kohtulik arutelu.
seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud. 3. Üllatus F sõlmis prokuratuuriga kokkuleppe, mille kohaselt ta tunnistas oma süüd KarS § 121 järgi ja prokuratuur nõudis kohtus F-ile selle eest karistuseks pooleaastast vangistust kaheaastase katseajaga. Kohtus jäid nii F kui prokuratuur sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkuleppe kinnitada. Kohus läks otsust tegema, kriminaaltoimikut lehitsedes aga jõudis kohtunik arusaamisele, et süüdistatava teod tuleks kvalifitseerida hoopis KarS § 119-1 järgi ning karistuseks mõistetavast vangistusest tuleks üks kuu määrata kohesele ärakandmisele, nö shokivangistusena. Kohus tegigi otsuse, millega kinnitas kokkuleppe, kvalifitseeris kuriteo ümber ning määras ühe kuu vangistust kohesele ärakandmisele. Kaitsja esitas apellatsiooni. Andke hinnang apellatsiooni põhjendatusele! Apellatsioon on põhjendatud
annaabi.ee 
