Agatha Christie (1891 -1976) ning prantslane Georges Simenon (1903 -1989) jt Kriminaal romaan ja igasugune muu põnevusromaan: katkestamised pinevail kohtadel, tõeliste otsade peitmised ja siis lõpuks äkilised avalikustamised jne.; õieti peitubki põnevusromaani autori meisterlikkus teose ablooniliste ehitusvõtete osavas varieerimises ja rakendamises. Need võtted on enamikus liiga mehaanilised, välised ja tihtipeale lausa vägistavad tõsielulist psühholoogiat. Kriminaalsuhted rajanevad alluvuse printsiibil või suhetele, kus pooled ei ole võrdsed (riik><õigusrikkuja) Esialgne kriminaal romaan kasvas üle psühholoogiliseks romaaniks Stiil on väga hea eesmärgiks ðokeerida =>kõrts tänav odavad motellid kõik väga reaalne räiged räpased masendavad Inimesed ükskõiksed toored julmad ei pürginud millegi poole Tegevus on tegelikult lühike kuigi tundub pikana. Kriminaalromaani "rajaja"
1) Õigusliku toime iseloomu alusel: a) regulatiivsed b) õigustkaitsvad 2) Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: a) aktiivsed b) passiivsed 3) Õiguse ja kohustuste jagunemise alusel: a) lihtsad õigussuhted b) liitõigussuhted Eraõiguslikud on tüüpilised regulatiivsed suhted, mis rajanevad ja põhinevad täielikul võrdsusel. 8 Avalik-õiguslikele suhetele poolte võrdsus ei ole aga tüüpiline, sest haldusõiguslikud, kriminaalsuhted rajanevad alluvuse printsiibil või suhetele, kus pooled ei ole võrdsed (riik><õigusrikkuja). 2 Õigussuhete struktuur rajaneb kohustuste mõistel, millest tulenevad kaks kõige üldisemat õigussuhete sisu elementi: konkreetne kohustus ja konkreetne õigus. Konkreetne kohustus ja konkreetne õigus jäävad abstraktsiooniks, kui neid ei kanna subjektid ning nad ei oleks suunatud objektile. Üldistatult õigussuhete struktuurielementidena võime määratleda: