maailma sündimata sümbolid". See linnaosa jäi Pariisis õnneks sündimata. Meil endal Tallinnas on aga mitte kaugel sarnasest ideest alguse saanud Lasnamägi, mis on nii skaalaliselt kui ka mahtude poolest tagasihoidlikum, kuid eristub selgelt ülejäänud linnaosadest, sealjuures ka teistest magala-rajoonidest. Lasnamäe mis rajati toona tühjalt seisnud karjamaadele ja sõjaväe lennuväljale on kuni tänasepäevani üheks kriminaalsemaks ja vaesemaks linnaosaks peetav paik. Lasnamägi hoiab endas monotoonseid paneelelamuid, millede vahel puudub suurem rohelus ning inimeste aktiivsus linnaosa siseselt. mitmeid aastaid on juba üritatud Lasnamäe kuvandit muuta, kuid enamjaolt tulutult. Kiriku rajamine ja sportimisvõimaluste suurendamine on küll olukorda mõnevõrra parandanud, kuid sellest on selgelt liiga vähe tervikliku linnaosa toimimise seisukohast. Suurimaks probleemi algeks võiks pidada just eraldatust
peaks ta teadma ka seda mis selle tagajärjed võivad olla. Veel öeldi, et meedial ei ole mingit 58 võimu inimese üle, kui inimene seda ise ei soovi. Samuti alla 18-aastane noor naine ütles ,et süüdistada massimeediat ja mänge teatud noorte vägivalduses on kindlasti vale. See võib küll mingil määral mõjutada, kuid selle mõjutused on siiski väiksemad kui nt kodu ja sõprade omad. Vägivaldsed filmid vms võivad anda tõuke kriminaalsemaks muutumisele, aga ainult juhul, kui eeldused selleks on inimesel juba olemas (nt siis pere ja sõprade poolt). Lisaks toetas seda arvamust ka üle 19-30-aastane naine, kes ütles järgmist: “ Kui võtan enda siis pole mulle vägivaldne meedia mind vägivaldseks teinud.“ Need inimesed, kes ei süüdista massimeediat vägivaldseks muutumisel, ütlesid järjepidevalt, et kui inimesel endal ei ole kalduvust ning mõtlemine on „korras“, siis ei puuduta see meid üldse