Karistusõigus toimib retrospektiivselt ehk see reageerib juba toimunud konfliktile.*3 Tekkinud konflikti lahendatakse konkreetsete normide alusel. Selleks et õigus- norme rakendada, peavad need olema kehtivad ning formaalselt määratud. Kalle Merusk on kirjutanud, et õigusnormid peavad olema lihtsad, selged ja keskmisele isikule arusaadavad.*4 20. sajandi alguseks oli Tsaari-Venemaal (seega ka praegustel Eesti aladel*5) tekkinud olukord, kus kehtisid mitu kriminaalseadustikku. Samal ajal kehtinud seadustikud ei vähendanud karistusõiguse lahk- helisid ega järjekindlusetuse probleemi, vaid hoopiski suurendasid dissonantsi. Seadustike ühtlusetus nõr- gendas rahva õigustunnet ning eitas riigi õiguslikku korda.*6 Käesoleva artikli eesmärgiks on tutvustada 20. sajandi alguses kohaldatud kriminaalseadustikke, nende kasuistlikke koosseise ja karistusi. Ühtlasi antakse ülevaade nendes sätestatud usuvastaste süüte- gude koosseisude rakendamisest
.............................................................................17 Kasutatud normatiivmaterjalid..................................................................................................18 Sissejuhatus 2 Käesolevas töös analüüsitakse 1532 aastal toonase Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi piirides kehtima hakanud ühtset kriminaalseadustikku Constitutio Criminalis Carolina, ka Peinliche Gerichtsordnung Karls V (edaspidi CCC). Karistusõiguse ajalugu on palistatud erinevatele huvigruppidele meelepäraste kohtuotsustega e. süüdimõistmisega, mis põhinevad tänapäevast keelepruuki kasutades ,,kurjategija lõhki löömisel". Kuna CCC on Euroopa riikide (sh ka Eesti karistusõiguse) mõjutajaks, soovis autor lähemalt tundma õppida ja aru saada, kas CCC võis olla selle ilmingu ,,esimeseks seadusesse raamitud teeviidaks"
annaabi.ee 
