*4 20. sajandi alguseks oli Tsaari-Venemaal (seega ka praegustel Eesti aladel*5) tekkinud olukord, kus kehtisid mitu kriminaalseadustikku. Samal ajal kehtinud seadustikud ei vähendanud karistusõiguse lahk- helisid ega järjekindlusetuse probleemi, vaid hoopiski suurendasid dissonantsi. Seadustike ühtlusetus nõr- gendas rahva õigustunnet ning eitas riigi õiguslikku korda.*6 Käesoleva artikli eesmärgiks on tutvustada 20. sajandi alguses kohaldatud kriminaalseadustikke, nende kasuistlikke koosseise ja karistusi. Ühtlasi antakse ülevaade nendes sätestatud usuvastaste süüte- gude koosseisude rakendamisest. Analüüsiks on valitud tsaariaegse Tallinna Ringkonnakohtu lahendid ajast, kui kehtisid samaaegselt vana ja uus nuhtlusseadustik.*7 1. Vana ja uus nuhtlusseadustik Balti provintsidel oli oma õiguslik ruum, mis tugines 1710. aasta kapitulatsiooniaktides ja 1721. aasta Uusi-
Kuigi eelnimetatud idee oli üllas, toimus kohtuprotsess ikkagi ,,varjatult". Avalik oli ainult karistuse kohaldamise osa. Kogu protsessi keskmes oli kohtunike poolt hoolikalt kirjalikult täidetav toimik. Kuigi protsessi osaliseks oli ka süüdistaja toimus kohtulik uurimine just kohtuniku eestvedamisel. Seega ei olnud ka selget protsessi osaliste ülesannete vahetegu süüdistamise ja süüdi mõistmise vahel. 1.6 Argumentatsioon, selle laad Nagu ka eespool mainitud oli CCC üks esimesi kriminaalseadustikke, mis oli niivõrd ülevaatlikult ja põhjalikult koostatud, et mõjutas ajalooliselt paljude Euroopa riikide kriminaalseadustike ülesehitust. Kriminaalseadustik on oma olemuselt ja sisult kehtivate moraalinormide kirjalik kajastus. Loomulikult toimus see kajastamine seaduse koostaja käe (loe: tahte) läbi, kellel ühiskonna koorekihina, oli moraalist ja käitumisnormidest oma seisusele vastav arusaam. Seega tehti eelnevatest seadustest leidunud normidest teadlik valik.