nõudjale üle varaline kasu. Sundimise kategoorilisus tuleneb selle taga seisvast ähvardusest või vägivalla kasutamisest. Ähvarduse sisu võib olla väga mitmesugune. Nii võib ähvarduse sisuks olla isiku vabaduse piiramine (isiku kinnipidamine või kinnihoidmine), häbistavate andmete levitamine või vara hävitamine või rikkumine. Ähvardusega avaldada häbistavaid andmeid on väljapressimise koosseisuga hõlmatud ka nn šantaaž, mis osa riikide kriminaalseadustes on sätstatud eraldi koosseisuna. Kui väljapressimine on lõpule viidud nõudmisähvardusega, sõltumata sellest, kas varaline kasu üle anti, võib süütegelik rünne faktiliselt jätkuda ka pärast väljapressimise juriidilist lõppemist tegevuse näol, mille tagajärjel võõras vara tegelikult üle antakse. Ka see faktiliselt jätkuv rünne on hõlmatud väljapressimisest ega vaja täiendavat kvalifitseerimist KarS eriosa muude paragrahvide järgi
aga need õigusnormid, mis reguleerivad distsipliinaarkaristuse määramist töödistsipliini rikkujatele, kuuluvad nt tööõiguse alla. Neid norme, mida rikutakse kas sel viisil, et neid ei täideta või sooritatakse keelatud tegevust, kriminaalõiguse hulka ei loeta, vaid need kuuluvad teistesse õigusharudesse. Mõningaid keelde seadusandluses sõnaselgelt ei fikseerita ja nende suhtes kerkib küsimus, kas neid tegevusi üldse keelatakse ja kui, siis millisesse õigusharusse nad kuuluvad. Kriminaalseadustes teo keelamine väljendub tema karistatavaks kuulutamisega (ka koduses miljöös toimitakse tihti lapse suhtes kriminaalvastutuse printsiipide kohaselt, sest karistuse ähvardus tähendab karistatava teo keeldu; ehkki - NB! - arvestagem tänapäeval rahvusvaheliselt üldtunnustatud laste õigusi ning lastekaitseprintsiipe!). Kriminaalseadusi struktureeritakse traditsiooniliselt üld- ja eriosa normideks. Üldosa
annaabi.ee 
