Vaga suure tõenäosusega ei muuda surmanuhtluse kaotamine Eestis toime pandavate tapmiste arvu. Surmanuhtluse kaotamine on pigem zest, märk meie suhtumisest inimelu pühadusse ja euroopalikesse tavadesse. Küsimus on printsipiaalne nagu ka küsimus piirist kristliku Euroopa ja teiste tsivilisatsioonide vahel. On kohatu otsida mõnest seadusandlikust aktist formaal-juriidilist nüanssi, et ikkagi Eestis surmanuhtlus säilitada, kui kogu Euroopa kriminaalseadusandlus kannab sellist karistust eitavat vaimu. Läheme parem koos Euroopaga vastu tulevikule ning loodetavasti ei ole see tume. 19. Surmanuhtluse poolt ja vastu argumendid. 20. Kurjategijate karistamise eesmärgid ja nende vastuolud. Ajaloolises plaanis on karistuse mõte taandatav dilemmale kättemaks või ennetamine, seega siis küsimusele, kas karistusega peab süüdlasele tasuma selle eest, mida ta on korda saatnud, või peab
aastatel 2.3.1. Kodifitseerimise eesmärk 2.3.2. Erinevad koodeksid 3. Vene NFSV 1922.a. Tsiviilkoodeks 3.5. Varasem nõukogude tsiviilõigus 3.6. Koodeksi struktuur 3.7. Üldine iseloomustus 3.2.1. era- ja riikliku omandi vahekord 3.2.2. majanduse mitmelaadilisus 3.8. 1922.a. Tsiviilkoodeksi rakendamine Eestis 3.9. Koodeksi roll ja tähendus 4. Vene NFSV 1926.a. Kriminaalkoodeks 4.1. Varasem nõukogude kriminaalseadusandlus 4.1.1. 1922.a. Kriminaalkoodeks 4.1.2. NSV Liidu ja liiduvabariikide seadusandluse alused 1 1940. aastal, seoses nõukogude võimu kehtestamisega, hakkas Eestis kehtima 1926. aastal vastu võetud ning 01.01.1927.a. kehtima hakanud Nõukogude Vene Kriminaalkoodeks. Nimetatud koodeks kehtestas ranged sanktsioonid üksnes poliitiliste ja sõjaväeliste kuritegude eest
annaabi.ee 
