Viimase romaani puhul on seoseid "Faustiga", aga Johannes Faberil puudub Fausti põhjalikkus ja kompromissitus. Teoses puudub ka Margaretaga võrreldav naispeategelane. Faber jääbki nõiduse õpilaseks, temast ei saa kunagi nõiduse õpetajat. Kolmas ajalooline triloogia kujutab paralleelseid sündmusi kahel ajatasandil: kauges minevikus ja olevikus või lähiminevikus: "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972), esitatud kriminaalromaanina. Viimane raamat "Rooma päevik" (1976) on mõnes mõttes Ristikivi ajaloofilosoofia kokkuvõte. Ristikivi ajalooliste romaanide põhiideed on järgnevad: · keskaja ummikseis · väikese inimese kannatused ja irdumine oma rahvast · riigivõimu ükskõiksus kunsti ja teaduse suhtes · kahtlused helge tuleviku suhtes (näitab ka Teise maailmasõja järgset masendust) · inimene ega tema poolt uuendatud ühiskonnavormid pole kaasa toonud mingit progressi
Teoses puudub ka Margaretaga võrreldav naispeategelane. Faber jääbki nõiduse õpilaseks, temast ei saaa kunagi nõiduse õpetajat. Novellikogu Sigtuna väravad (1968) Allegoorilisi lugusid mitme Eur. maa ajaloost, legendide iroonilised töötlused. Kolmas ajalooline triloogia kujutab paralleelseid sündmusi 2l alatasandil: kauges minevikus ja olevikus/lähiminevikus: Õilsad südamed e Kaks sõpra Firnzes1970, Lohe hambad 1970, Kahekorde mäng 1972 (kriminaalromaanina) Viimane raamat Rooma päevik (1976), reisikirja meenutav, mõnes mõttes Ristikivi ajaloofilosoofia kokkuvõte. Kokkuvõttes tegelevad R ajaloolised romaanid järgnevaga: keskaja ummikseis; väikese inimese kannatused ja irdumine oma rahvast; riigivõimu ükskõiksus kunsti ja teaduse suhtes; kahtlused helge tuleviku suhtes (näitab ka Teise maailmasõja järgset masendust); inimene ega tema poolt uuendatud ühiskonnavormid pole kaasa toonud
annaabi.ee 
