1) Suhteliselt määratletud: liik ja määr on alternatiivsed, st erinevad karistusliigid (vabadusekaotus või rahatrahv) või on ühe karistusliigi ülem- või alammäärad. (vabadusekaotusega 5-12 aastani); 2) Absoluutselt määratletud, st täpselt üks liik ja määr (nt rahatrahv 20 päevapalka, vabadusekaotus üks aasta); Karistamist nim justiitsrepressiooniks, sh vastavalt õigusharule saame sellest mõistetuletised, nt kriminaalrepressioon. Sanktsioon on konkreetne karistusliik. Iga käitumisreegel on loogiliselt antud järgmise vormeli kohaselt (peab olema taandatav sellisele vormelile): See on vormel. Siin on juba loogika kasutusel. Seal pole kirjas, et hüpotees on see ja dispositsioon see jne. see vormel avab õigusnormi loogilise struktuuri mõiste. Põhimõtteliselt koosneb õigusnorm täismahus tema loogilise struktuuri kolmest elemendist : hüpotees, dispositsioon ning sanktsioon. 25
karistusliiki või on üks karistusliik, kuid karistuse määrad on antud ülem- või alammääradena (vt ülal: vabadusekaotusega viiest kuni kaheteistkümne aastani); 3) absoluutselt määratletud - st täpselt üks liik või määr (nt rahatrahv 20 päevapalka; vabadusekaotus üks aasta). 25 Karistamist nimetatakse justiitsrepressiooniks, sh vastavalt õigusharule saame sellest mõistetuletised - nt kriminaalrepressioon. Sanktsioon on konkreetne karistusliik. Sanktsioonid võivad olla õigusharude kaupa üpris erinevad - kas isiku õigusi ja vabadusi piiravad ja sanktsioneeritud kannatusi põhjustavad (vabadusekaotus kinnipidamisasutuses) või varalised (trahv; kahju hüvitamine; vara konfiskeerimine) või mittevaralisi õigusi piiravad (keeld töötada teatud ametikohal; distsiplinaarkaristused). Sanktsiooni eesmärk on mõjutada