1940.aasta algul oli kriminaalpolitsei kartoteeke ja teadete kogusid 17. (1: 173) Kriminaalpolitsei ja välispolitsei koostöö oli siseministri 1931.aasta juhendite järgi korraldatud nõnda, et vähemates süütegudes toimetasid juurdlust valdades konstaablid, kriminaalpolitsei ametnikud sõitsid kohale üksnes suuremais ja tähtsamais asjus. Seoses kriminaalpolitsei haridustaseme tõusu ja praktikakogemuste suurenemisega, samuti tehnilise varustuse täiustamise, ajakohase kriminaalregistratsiooni loomise ja kohtuekspertiisi võimaluste laialdase kasutamisega paranesid märgatavalt töötulemused - süütegude avalikuks tegemine. 1920.aastal oli süütegude avalikuks tegemise protsent vaid 50 (1921 -55, 1922 -49) aga 1937.aastal oli see juba 70 ja 1938.aastal 69. Seejuures rõhutatakse politsei kutseajakirjas, et kuritegude avastamise protsent oli kolmekümnendate aastate lõpul kuriteoliigiti suuresti erinev. Tapmiste ja röövimiste puhul
tõendite kogumist. Kriminoloogia uurib kuritegevuse olukorda, tema dünaamilisi põhjusi ja kuritegevuse ennetamise abinõusid. Kriminoloogia kuulub sotsiaalteaduste valdkonda. 2. Kriminalistika süsteem Jaguneb: kriminalistika üld- ja eriosaks. Üldosa: · kriminalistika kui teaduse kujunemine · kriminalistikas rakendatavad meetodid · identifitseerimine (samastamine) · versioonide püstitamine · kriminaalregistratsiooni põhimõtted Kriminalistika üldosa annab eriosa käsitlusele ühtsed üldteoreetilised alused. Seal esitatakse kooskõlas Kriminaalmenetlusseadustikuga teaduslikult põhjendatud üldist laadi soovitusi ja nõudeid nüüdisteaduse saavutuste rakendamiseks KrMS tagamaks kuritegude kiireks avastamiseks. Eriosa hõlmab menetlustehnikat (=kriminaaltehnika), menetlustaktikat ja menetlusmetoodikat.
annaabi.ee 
