ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine. (3) Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. (4) Karistuse kergendamine või raskendamine käesoleva seadustiku üldosa sätete alusel ei muuda kuriteo raskusastet. Kuritegusid menetletakse kriminaalmentluse seadustiku, väärtegusid väärteomentluse seadustiku alusel. Haldusküsimuste menetlust (nt lubadealane tegevus) reguleerib haldusmenetluse seadus ning tsiviilnõuded lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. 105. Karistamise alus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on
ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine. (3) Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. (4) Karistuse kergendamine või raskendamine käesoleva seadustiku üldosa sätete alusel ei muuda kuriteo raskusastet. Kuritegusid menetletakse kriminaalmentluse seadustiku, väärtegusid väärteomentluse seadustiku alusel. Haldusküsimuste menetlust (nt lubadealane tegevus) reguleerib haldusmenetluse seadus ning tsiviilnõuded lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. 105. Karistamise alus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on
vabadusõiguse täielikust eitamisest. Kuid samas näitavad lahendid ka seda, et kohus ühiskonna osana läheb kaasa ühiskonna nõudmistega. Kohus pole tänasel päeval valmis vahistamise kasutamist ka täielikult keelama.71 Praktika ja teooria hakkavad selles küsimuses teineteisest järejest kaugenema. Teoreetikute argumendid eelvangistuse vastu ei leia enam toetust ning aina enam tundub, et vahistamine ei ole enam äärmuslik meede kriminaalmentluse tagamiseks. See on vastupidiselt populaarne meede, mis teenib ühiskonnas julgeoleku tagamist. Teoreetikute hinnangul oleks mõttekam kohaneda reaalsusega ning asuda läbi vaatama eelvangistuse kohaldamise aluseid ja eelvangistuse karistuslikku sisu ehk kuidas eelvangistuse pikkus mõjutab lõplikku karistust.72 70 Stevens, L. Pre-Trial Detention: The Presumption of Innocence and Article 5 of the European Convention on Human Rights Cannot and Does Not Limit its Increasing Use
annaabi.ee 
