41 C. Koller, lk 324. 80 JURIDICA II/2000 Prokuratuuri põhiseaduslik asend.Funktsionaal-organisatoorne analüüs Norman Aas seisukohana, hoolimata sellest, kas see ka tegelikult on haldusesiseste korraldustega kooskõlas. Seetõttu ei loeta prokuröri oma kriminaalmenetluslike funktsioonide täitmisel mitte prokuratuuri juhi kui isiku, vaid prokuratuuri kui institutsiooni esindajaks. Seda erinevust teistest valitsusasutustest tähistatakse prokura- tuuri ühtsuse ning jagamatusena.*42 Sellest tulenevalt ei ole prokurör siiski päris tavaline valitsusametnik ja prokuratuur tavaline täidesaatva riigivõimu asutus, mistõttu tähistataksegi sageli prokuratuuri kui sui generis institutsiooni, õigustmõistva võimuga sarnast õiguskaitseorganit
asjaolusid tuvastada, kuid saab kontrollida, et alamastme kohtud asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel ei oleks kriminaalmenetlusõigust rikkunud. 19. Ringkonnakohus ei rikkunud menetlusõigust, kui avaldas üksnes maakohtu istungiprotokollid, üksikuid dokumentaalseid tõendeid eraldi avaldamata, ja pooled istungil sellisele avaldamisele vastu ei vaielnud. 20. Jälitustoimingu seaduslikkuse kontrolli näol ei ole tegemist tõendamiseseme asjaolude, vaid kriminaalmenetluslike asjaolude tuvastamisega, mis ei pea alati toimuma avaliku ja suulise kohtuliku arutamise raames. 21. 31. detsembrini 2012 kehtinud KrMS § 114 lg-s 1 esinenud viide menetlust juhtivale prokurörile viitas prokuratuuri sisemisele töökorraldusele, mille järgimatajätmine ei mõjuta kohtu antud jälitusloa kehtivust. Ametitoimingutes esindavad kõik prokurörid prokuratuuri. 22
annaabi.ee 
