Avalik õiguslik: Kaelakohtulikud- surmanuhtlus (poomine, pea maharaiumine, tuleriit, ratastamine) ja sandistavad karistused (kehakaristused, nt keele äralõikamine, käe maharaiumine) Mittekaelakohtulikud- ihunuhtlus, juuste mahalõikamine, häbimärgistamine. Eraõiguslikud: hagi alusel väljamõistetud valurahad. 8. Hiliskeskaja tsentraliseeritud õigus. Karolina. Saksa rahvuse püha Rooma riik. Keiser Karl V 1532 lõi seadustiku- Constitutsio kriminalis Karolina ehk lihtsalt Karolina ehk kriminaalkohtuseadustik. Sisaldas rooma õigust, ka saksa tavaõigust. Kehtis kuni 1871.aastani. Tuli lisaks varasemale karistusele neljastamine ja uputamine, elusalt matmine. Kehalistest karistustest- keele äralõikamine avalikus häbipostis, sõrmede maharaiumine, kõrvade äralõikamine, silmade väljatorkamine. Mittepiinavad karistused- vitstega läbipeksmine, väljasaatmine. Häbistavad karistused- häbiposti panemine, häbikivide kandmine. 9. Kanooniline õigus. Ehk kirikuõigus. Euroopas oli hästi suur mõju
2) kodifitseeritud tavaõigus, kriminaalõiguse kujunemine süstematiseeritud normistikeks; 3) hiliskeskaja tsentraliseeritud riigi kriminaalõigus. Näeme, et kriminaalõiguse areng jälgib KontinentaalEuroopas üldist asjade kulgu. Kui varase keskaja kriminaalõiguse normid olid tavaõiguse üleskirjutused, siis teine etapp tähistab süstematiseerimise algust ning kolmandat perioodi iseloomustab juba Saksa-Rooma riigi keisri Karl V kriminaalkohtuseadustik Karolina (CCC). -- Valgustusaja kodifikatsioonid Üldine kodifitseerimine algas ainuvalitsemise ajal, jätkasid valgustatud m-d. taheti ühtlustada riigi õiguselu ühtlasi lisada uusi valitseja positsiooni tugevdavaid seadusi. Algust tegid Taani Kristian V ja Rootsi Karl XI. Saksamaal Preisi Üldine Maaõigus 1794. üldiseks jooneks legalismitaotlus. Usuti, et on lõplik, ei vaja tõlgendamist. Seisused ja pärisorjus on alles, eraomandi tugevadamine, kohtunikule sõltumatuse lisamine.
annaabi.ee 
