ühised üldnõuded, milleks on kohaldamisaktide kirjalik vorm, põhistatus, isiku ärakuulamine ja kaebeõiguse tagamine. Seejuures neist olulisem - isiku õigus olla enne sunnivahendi kohaldamist ära kuulatud, eeldab õiguslikku võimalust anda seletusi, esitada tõendeid ja osaleda nende uurimisel - olla vastava menetluse osaliseks.13 Kuna karistusjärgse kinnipidamise mõistmine toimub kriminaalmenetluse raames, on see õigus isikule tagatud läbi kaitsja, kelle osavõtt kriminaalkohtumenetlusest on kohustuslik. Kohaldades mittekaristuslikke sunnivahendeid, peab need ka ajaliselt piiritlema. Tõkendina esinevate õiguste ja vabaduste piiramise ajalised piirid annab tavaliselt seadus. Seadusega määratud ajaliste tähtaegade puudumisel kohaldatakse seda aga kuni teda tingitud faktiliste ja juriidiliste asjaolude äralangemiseni. Nii vabastatakse isik karistusjärgsest kinnipidamisest, kui langeb ära selle kohaldamise aluseks olev isiku ohtlikkus. Samas on haldusõiguslike
i. Kohtueelsws menetluses prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku kohtumääruse alusel ii. Kohtumenetluses maakohtuniku või ringkonnakohtuniku kohtumääruse alusel iii. Või täitemenetluses täitmiskohtuniku (KrMS 429) kohtumääruse alusel. PS 20 tulenevalt saab vahistamise aluseks olla: i. Kriminaalkohtumenetlusest kõrvalehoidmise vältimine kui isik esitab valeandmeid oma asukoha kohta, elab vale nime all või varjab muul viisil enese isikusaamasust, asukoht pole teada ning on isik on kuulutatud tagaotsitavaks, isik on lahkunud välismaale ega kavatse Eestisse tagasi pöörduda. ii. Kuritegude jätkuva toimepanemise vältimine võib vahistada vaid väga spetsiifilistes, nn sõltuvuskuritegudes
annaabi.ee 
