mille kohaselt omab riik üldjuhul jurisdiktsiooni nend kuridegude suhtes, mis on pandud toime tema territoorimul ning seda nii kodanike kui ka välismaalaste puhul. 2) kodakonduse ehk aktiivse isiku printsiip riik võib teostada kriminaaljurisdiktsiooni oma kodanike üle olenemata sellest, kas kuritegu on toime pandud kodu- või välismaal. 3) Passiivse isiku printsiip sellisel juhul riigid väidavad, et neil on kriminaaljurisdiktsioon nende kuridegude suhtes mis on suunatud nende kodanike vastu välismaan ning seda olenemata sellest, et kuriteo toimepanijaks on välismaalane. 8 4) Kaitse printsiip lubab riigil karistada nende tegude eest, mis on suunatud tema julgeoleku vastu ning seda olenemata vastava toimepanija kodakondsusest ja toimepanemise kohast. 5) Universaalsuse printsiip riigid omavad teatud kuritegude puhul
tõenäoliselt kandma rasket karistust. Selle vältimiseks otsustab ta Lätti põgeneda. Millist jurisdiktsiooni saab Eesti riik teostada? Eesti ei saa hakata oma algatusel teostada oma jurisdiktsiooni Lätis, selleks on vaja Läti nõusolekut. On 2 võimalust: 1. Läti annab selle isiku ise Eestile 2. Läti annab loa, et Eesti politsei võiks tulla Lätti ja viia isiku tagasi Eestisse KRIMINAALJURISDIKTSIOON: Territoriaalsuse printsiip: ❏ Riik võib reeglina menetleda tegusid, mis on toime pandud selle territooriumil kas kodanikute või teiste isikute poolt ❏ Peamine ja aktsepteerituim printsiip Kodakondsuse ehk aktiivse isiku printsiip: ❏ Riik võib teostada jurisdiktsiooni kodanike üle, olenemata sellest, kas tegu on toime pandud kodu- või välismaal ❏ Praktikas kasutatakse tõsisemate tegude puhul
annaabi.ee 
