kommertspandiregistrid, laevakinnistusraamat. Kriminaalhooldusosakondade ametnikud tegelevad selliste isikutega, kes on tähtajalise vabaduskaotuse tingimisi saanud või kes on tingimisi enne vabaduskaotuslikust karistusest vabastatud. Kriminaalhooldusametnik on spetsiaalse väljaõppe saanud sotsiaaltöötaja, kes kontrollib, kas kriminaalhooldusalune täidab talle kohtu poolt määratud kohustusi ning on samal ajal kriminaalhooldusalusele usaldus- ja tugiisik. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Nt. Piletita sõit, maa saastamine heitveega, põõsaste ebaseaduslik raiumine, omavoliline ehitamine, rongiliiklust segavate esemete asetamine raudteele. Ringkonnakohtud ehk teise astme kohtud vaatavad appellatsiooni korras läbi maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid. Riigikohus vaatab peamiselt läbi kassatsiooni korras teise astme kohtu lahendeid. Riigikohus on ka
4) otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu poolt määratud tähtajaks; 5) alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks andnud eelneva nõusoleku; 6) täitma ülalpidamiskohustust; 7) mitte viibima kohtu poolt keelatud kohtades ega suhtlema kohtu poolt osutatud isikutega; 8) osalema sotsiaalabiprogrammis. Tingimisi karistust kandva isiku võib kohus allutada elektroonilisele järelevalvele. Täiendavaid kohustusi võib kriminaalhooldusalusele panna ka süüdimõistetu enda taotlusel. Kriminaalhooldusaluse poolt katseajal uue kuriteo toime- panemisel ettevaatamatusest võib kohus mõista karistuse samuti tingimisi. Tahtliku kuriteo toimepanemisel, mille eest süüdlasele mõistetakse vangistus, mõistab kohus liitkaristuse ja süüdimõistetu nõusolekul asendab selle üldkasuliku tööga. Rahalise karistuse mõistmisel võib kohus jätta