Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kriitilse" - 5 õppematerjali

Ioniseeriv kiirgus-el osakesed-tuumafüüsika rakendused
2
doc

Ioniseeriv kiirgus, el.osakesed, tuumafüüsika rakendused

Kui k 1,siis neutronite arv ajas väheneb ja ahelreaktsiooni ei toimu.Plutooniumi tootminePlutoonium on uraanil töötava tuumareaktori kõrvalprodukt.Kuna plutonium on on isegi parem tuumakütus kui 235U o plutooniumi avastamine oluline muutus tuumaenergeetikas.AatompommPommi sisemuses on kaks poolkera kujulist 235U või 239Pu tükki ,mille mass on kriitilisest massist väiksem.Lõhkelaengute plahvatamisel peavad poolekrad kokku puutuma ja nende summaarne mass ületama kriitilse massi mille tulemusel algab ahelreaktsioon mille käigus vabaneb tohutu energiahulk.vesiku pommKergete tuumade sünteesil vabaneval energial põhinev pomm.Kergete tuumade sünteesiks vajalik temperatuur saavutatakse vesinikupommis selle sisse paigutatud aatomipommi plahvatuse tulemusel.Seega on vesiniku pommis ühendatud aatomipommi energia ja kergete tuumade sünteesil vabanev energia.kriitiline massLõhustuva aine väikseima mass,mille korral on võimalik ahelreaktsioon

Füüsika → Füüsika
31 allalaadimist
Minu digitaalne kirjaoskus
4
docx

Minu digitaalne kirjaoskus

tänapäeval väga populaarseks saanud kohtades nagu näiteks facebookis kirjutamine ja postituste loomine. Digitaalset kirjaoskust oskavaid inimesi on tänapäeval aga juba päris palju, ning neid tuleb aina juurde. Digitaalne kirjaoskaja on inimene, kes mõistab digitaalse kirjaoskuse 8 põhielementi ning oskab arendada neid oskusi. Digitaalse kirjaoskuse 8 elementi on: kultuuriline, kognitiivne, konstruktiivne, kommunikatiivne, eneskindluse, loovuse, kriitilse ja kodaniku element. Digitaalset kirjaoskust saavad kõik inimesed arendada, tehes kirjalike tõid, luues erinevate välimustega ja kujunditega kirju, kuid seda kõike tänapäeva digitehnoloogia abil. Samuti õpetatakse tänapäeval ka õpilasi, kasutama üha rohkem digitaalset kirjaoskust. Digitaalse kirjaoskuse ning tavalise kirjaoskuse vahe on see et digitaalne kirjaoskus võimaldab kirjutada ning kirjeldada asju digitaalses maailmas läbi tehnoloogia - videode,

Infoteadus → Allika?petus
10 allalaadimist
Võrkplaneering
14
docx

Võrkplaneering

13 3. tee: 0 1 2 4 5 7 8 9 11 12 13 12 päeva 4. tee: 0 1 2 6 7 8 9 11 12 13 10 päeva Joonis 2 Kriitilise teega on määratud lühim aeg, millega kõik võrkgraafikule kantud tööd saavad tehtud. Mina sain 2 kriitilist teed ­ 2.tee ja 3.tee. Kriitilse tee pikkuseks on 12 päeva. See on ka minmaalne aeg, millega saavad kõik asjad tehtud. Sündmuste varaseimad ja hiliseimad toimumisajad Sündmuse Si varaseim toimumisaeg on algsündmusest S0 sündmuseni Si viiva pikima tee pikkus s.o. selle tee läbimiseks kuluv aeg. Lõppsündmuse varaseim toimumisaeg on ühtlasi lühim aeg, mille jooksul saab kogu projekti ellu viia. See ongi kriitilise tee pikkus. v T1 0 v T2 2 v T3 3 v T4 4 v T5 5 v

Majandus → Optimeerimismeetodid...
30 allalaadimist
Vene aeg
5
doc

Vene aeg

a , Berliinis lavastamist õppinud tüüp. Teadlased : Carl Schmidt ­ füüsikalise keemia rajaja Alexander Schmidt ­ verefüsioloogia uurija Constantin Grewingk ­ geoloogia ja arheoloogia asjatundja Werner Zoege von Manteuffel ­ esimese eduka südameoperatsiooni tegija. Kirjandus: Mihkel Veskel, Ado Reinvaldi,Friedrich Kuhlbars ja Lydia Koidula ­ Rahvusromantilise isamalüürika kirjutajad. Eduard Vilde ­ romaanikirjanik, kelle ajalooline triloogia märkis kriitilse realismi õitsengut Juhan Liiv ­ luuletaja. Kujutav kunst: Johann Köler ­ portree ja maastikumaalimisele alusepanija August Weizenberg ­ marmorisse raiutud portreede tegija Amadeus Adamson ­ ,,Russalka" looja Tallinnasse , kirjutas realistlike teoseid rannarahva elust. Kehakultuuris oli maadleja Georg Lurich ­ keda tundi terves Euroopas Martin Klein ­ Esimese olümpiamedali saaja maadluses, hõbeda klassikalises maadluses. Aastaarvud ja sündmused:

Ajalugu → Ajalugu
83 allalaadimist
Reaalajasüsteemid
14
docx

Reaalajasüsteemid

Ratas hakkab seepeale kiiremini pöörlema. Kui ECU avastab, et ratas pöörleb kiiremini kui teised, siis piduri hüdraulika tõstab rõhku ning pidurdusjõud suureneb ja ratta kiirus tasakaalustatakse teiste ratastega. Seda protsessi tehakse jätkuvalt ja seda annab tunda piduripedaali pulseerimine. Tüüpiline antiblokeerumissüsteem rakendab ja vabastab piduri rõhku kuni 20 korda sekundis. ECU on programmeeritud eirama erinevusi ratta pöörlemisel alla kriitilse läve, sest kui auto pöörab, siis kaks kurvipoolset ratast pöörlevad aeglasemalt kui välimised kaks. Kui ABS avastab mõne vea, milles ta rakendub, siis enamasti hoiatustuli annab sellest salongis märku ning kui ABS kõrvaldab vea, tuli kustub. Reaalajasüsteemid REAALAJA OPERATSIOONISÜSTEEM Reaalaja operatsioonisüsteem on süsteem reaalajasüsteemi rakendustele. Sellised

Muu → Ainetöö
62 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun