(Terroriaktid Norras: 84 inimest lasti maha 7 inimest hukkus pommiplahvatuses 2011) See, milliseid muutusi toob see terroriakt kaasa on veel vara öelda, sellele saab ka tagasi vaate teha pigem alles järgmise viie aasta jooksul. Puudujäägina võiks võib-olla välja tuua, et minule ei jõudnud päris hästi kohale see, mis asi oli see habitus, mis oli mainitud nii pealkirjas kui ka kokkuvõttes. See oli minujaoks ainukene selline kriitikaline joon, mis mulle lihtsalt kohale ei jõudnud. Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et Toomas Hendrik Ilvese artikkel oli väga sisukas. Oli palju informatsiooni, millega ma isiklikult ka nõustusin. Artiklis oli väga palju minu jaoks uut ja huvitavat. Seega oli tegu ka hariva kirjatükiga. Kui vaadata nüüd kriitilisema poole pealt, siis võib-olla oli artikkel natukene liiga pikaks veninud, ma usun, et mõne lõigu oleks kindlasti võinud ka ära jätta ning sisumõte oleks ikkagi
Eestis, kus asetseb sotsiaaldemokraat riigisepana ja seaduseandjana kodanliku ametvennaga kõrvuti ei tulnud minu draama kohta enam ainustki vaenlikku häält avalikult kuuldavale. Nüüd vaatas teda sõber ja vastane kui seda, mis ta algusest peale oli kui kunstitoodet. See kordamine sündis märtsis 1925, minu 60-aastase sünnipäeva puhul. Aeg oli politilist mõtlemist ja mõistmist kasvatanud, ta oli ka kunstilist arusaamist arendanud. Kriitikaline otsus tüki kohta kodanlikus ajakirjanduses oli erandlikult jaatav, eriti tunnustav aga konservatiivse saksa lehe oma. Ja Eesti Kirjanduse Selts, kes poja surma mõistnud, valis isa auliikmeks! Tempora mutantur, et nos mutamur in illis. E.V. See järellugu inspireeris Vildet kirjutama uut näidendit, seekord komöödiat. 1913. aastal ilmus kolmevaatuslik karakterkomöödia ,,Pisuhänd". Selles näidendis on vaatluse alla võetud äriringkondade suhted kultuuriga
annaabi.ee 
