Ilmselt on valusam hetk veel tulemata, sest riigikassa sissetulekud vähenevad pidevalt ja reservid kuluvad kiirelt. Samuti ei saa me lubata suurt puudujääki, sest sellisel juhul ei saaks me eurorahasi, mida meil majanduse arendamiseks hädasti vaja on. Lisaks on vaja valitsusel toetada inimesi ja ettevõtteid. Hetkel ei ole küll Eesti rahvas optimistlik, kuid üheskoos vaeva nähes, olles edasi töökad ja elades selle kriisi ajal targalt ja paindlikult, suudame me sellega üheskoos kriistist üle saada. Loodame, et saame kogemuse võrra targemaks ja tugeva tahtega majanduse taas õitsema panna. Viimasel ajal on teateid juba USA börside vaiksest tõusust. Kinnisvara olukord USAs on paranemas ja tänu Obama üleskutsetele on sisetarbimine ka suurenenud. Isegi nafta hind tõusis tänu majandustõusu lootusele, kuigi ega see nüüd eriti hea pole. Aga positiivseid teateid tuleb mujaltki. Saksamaal näiteks on tõusnud eksport esimest korda kuue kuu jooksul Ja
Väärtpaberiteturgu oli tabanud krahh ehk kokkuvarisemine. Börsujrahhile järgnenud suurt majanduskriisi on nimetatud ka Suureks deperessiooniks. Selle tagajärjel läksid tuhanded ettevõtted pankrotti ning paljud tehased ja vabrikud jäid seisma. Ettevõtte omanikud kasutasid kõikvõimalike vahendeid: alandasid kaupade hindu, vähendasid tootmist, vallandasid töölisi. Need kes tööle jäid pidid leppima väiksema palgaga. Roosevelti reformikava (kriistist väljumise kava): * Kehtestati kontroll panganduse üle (suleti kõik pangad. Avada lubati vaid elujõulisteks tunnistatud panku). * Riik hakkas reguleerima põllumajandust (põllumeestele tehti ettepanek vähendada tootmist, mille eest riik maksis hüvitist ja nii suudeti tõsta põllumajandussaaduste hindu ning ka põllumeeste sissetulekud hakkasid kasvama). * Tööstuste elavdamiseks võeti vastu seadus, mille alusel üritati luua uusi töökohti, reguleerida tööjaotust, sissetulekuid jms
annaabi.ee 
