Lõpus öeldakse meeldiva ja kutsuva häälega RIMI hypermarket-i tunnis lause „Heade asjade algus,RIMI“. Ehk kõige odavamad ja kvaliteetsemad tooted asuvad RIMI-s. Poeg on rahuliku olemisega, see ei aja ka vaatajaid närvi. Visuaalne süsteem: Hiljem on hind punasel taustal valge värviga kirjutatud, mis vaatajatele hästi silma paistab. Liha pilt on sildist tagapool, järelikult on rõhutatud hinda. Auditoorne süsteem: Ema karjub pojale, et kas ta poes käis. Ta teeb seda kriiskaval ja nõudval hääletooni, mis paneb vaatajad kohe vaatama mis televiisoris toimub. Poeg vastab, et käis. Ta vastab üpriski närvis hääletooniga. Mõni võib arvata, et nüüd tuleb kaklus ja vaatajatele kaklused meeldivad, mis suunab samuti pilgud ekraanile. Žestiline süsteem: Poja nägu on päris tüdinud, kuna ta on mitu korda head, maitsvat ja odavat liha reklaamida, aga ema segab vahele koguaeg. Poeg liigub kaadris paraja kiirusega, et kõike oleks võimalik jälgida mida ta teeb.
Nad riisusid kooperatiive, tungisid üksikuisse taludesse, ja esines juhtumeid, kus tulistasid põõsa tagant röövli kombel külaaktiviste." (lk 124) · ,,Okupatsiooniajast peale, kui sakslased olid sisse toonud hirmsa kartulitõve vähi. (lk 203) Maie Kalda on analüüsinud oma artiklis ,,Suletud ruum. Tegevuspaigast kujundiks" teose ruumi- ja kujundisuhteid. · Trafaretsed epiteedid ja rohmakas auditiivsus Pahinal, kolinal, kriiskaval, räuskaval Kalda leidis, et ainult jämedaid kõlaefekte eristav kirjanik pole suuteline looma elulist õhkkonda. · Võimetus mõelda kujundites · Primitiivne visuaalsus · Eesti külale loomuvõõrad detailid Tuleb tõdeda, et Leberechti teos ,,Valgus Koordis" ei saavutanud Eestis kohest edu. Populaarsust hakkas teos koguma, kui levisid kuuldused, et ka Stalin isiklikult on seda teost lugenud
kõigile viis ära, siis pole kellelgi nurisemist. On keegi vastu? Ei? Nii siis -- viis. Aga muidugi, ei teeks halba, kui te Pauluse reisidest pisut loeksite, sest seda võidakse teilt küsida. Ja muidugi! Nii et -- viis! Kristlased, kõik kristlased, miks siis mitte viis!..." XXII. Hoopis teist laadi mees oli matemaatika-õpetaja Kurlov. Tema ei kaldunud kunagi asjast kõrvale, ei lausunud kunagi asjata sõna. Nagu aurugrammofon võristas ta musta tahvli ees seistes kriiskaval häälel arvusid ja valemeid, kirjutades ja kustutades. Nõnda vältas see tunnist tundi peaaegu kogu poolaasta, ilma et ta kunagi oleks küsinud, kas temast midagi aru ka saadakse või mitte. Alguses imestasid õpilased, kui soravalt võib algebrast ja geomeetriast rääkida, aga siis tülpisid nad kuulamast ja hakkasid elama oma elu. Nõnda poolaasta lõpuni. Siis hakkas õpetaja äkki küsima ja nüüd lendasid kahed, ühed, nullid, eriti just need viimased
annaabi.ee 
